Kahjur metsaomaniku vara kallal

Möödunud aasta üraskikahjustused kuusemetsades ulatuvad miljonitesse eurodesse, uut puhangut kartes kavandatakse metsades ulatuslikke vastumeetmeid.

“Siit jookseb lasteaia matkarada ja siin mängitakse disc-golf’i, kahjuks jääb kettaloopimisel nüüd looduslikke takistusi vähemaks,” tõdeb kurvalt RMK metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andres, tutvustades Rapla lähedal üraskist laastatud metsaserva. Möödunud aasta üraskipuhang on seal nii ulatuslik, et eraldisel tuleb teha lageraie.

Tunamulluse põua ja sooja talve tõttu said kuusemetsades üraskid sellist hoogu, et laastamise kahju ulatub miljonitesse eurodesse. Praegu seiravad RMK töötajad üle Eesti majandusmetsades eelmise aasta kahjustuskoldeid. Maakaart Andrese tahvelarvutis on tähistatud kohtadest kirju. “1700 hektaril oleme leidnud hetkel eelmise aasta kahjustusi, 1000 hektaril tuleb hakata vastumeetmeid kasutama,” ütleb ta. Seda 2. aprilli seisuga, seire ise läheb edasi.

Vastumeetmed tähendavad siinkohal seda, et üraskitest kahjustatud puistul tuleb osa puid nn püünispuudeks langetada. Tavapärane reegel on see, et püünispuudeks langetatud puude arv on pool nendest, mis üraskid aasta varem on kahjustanud. Üraski eduka arengu korral võib vajalik olla langetada püünispuid ka suuremal arvul.

Ulatusliku kahjustuse korral on Andrese sõnul kahjustusele võimalik panna piir ainult sanitaarlageraiega. “Riskida ei tasu, metsamehed on mujal Euroopas näinud korduvalt olukordi, kus kahjustuskollete likvideerimist ei ole tehtud piisavalt tõhusalt ja kiirelt, mistõttu kahjustus on laienenud,” lisab Andres.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Aeg esitada Natura metsa toetuse taotlusi

ePria portaalis saab esitada Natura metsa toetuse taotlusi, vajadusel on taotluse koostamisel abiks Erametsakeskuse töötajad ja metsaühistute esindajad. Käesoleval aastal on toetuse eelarve 4,385 miljonit eurot.

Natura hüvitist saavad küsida metsaomanikud, kelle mets asub sihtkaitsevööndis või Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis või projekteeritaval alal. Hüvitise määr rangema kaitserežiimiga sihtkaitsevööndi aladel on 110 eurot/ha, väiksemate piirangute korral (Natura piiranguvööndis ja projekteeritaval alal) kuni 60 eurot/ha. Hüvitis makstakse välja järgmise aasta kevadel.

2020 metsaalade kaardilt Maa-ameti kaardirakenduses on võimalik vaadata kõiki metsaalasid, millele saab toetust taotleda. Taotluse saab esitada elektrooniliselt ePria portaalis.

Tulenevalt riigis kehtivast eriolukorrast ja varasemate aastate kogemusest, et eelkõige eakamad taotlejad vajavad taotluse koostamisel abi, on tänavu vooru tähtaega pikendatud 21. maini.

Varasemalt on metsaühistute kontorites üles Eesti metsaomanikke vajadusel taotluste täitmisel abistatud, kuid sellel aastal on kontorid enamjaolt suletud, mistõttu tuleks erametsaomanikel, kes iseseisvalt ePrias taotluse esitamisega hätta jäävad, võtta ühistuga ühendust telefoni või e-posti teel.

Toetust puudutavate küsimuste korral saab nõu küsida ka Erametsakeskusest e-posti aadressil natura@eramets.ee ja telefonil 5668 3263.

Soovitame taotluse esitamist mitte jätta viimasele hetkele ning vajadusel võtta ühendust aprillikuu jooksul, kuna tavapärasest erinevas olukorras võib igaühele sobiva lahenduse leidmine võtta rohkem aega.

Et erametsaomanikele, kelle jaoks iseseisev elektroonilise taotlemise võimalus raskusi valmistab, vastu tulla, on sellel aastal omanikul erandkorras võimalik lihtsustatud kujul volitada metsaühistu esindajat või mõnd oma lähedastest taotlust ePria portaalis koostama enda eest. Selleks tuleb ühendust võtta metsaühistuga või Erametsakeskusega. Volitust saab kasutada vaid Natura metsa toetuse taotluse esitamiseks käesoleval aastal ja muid ePria õigusi sellega esindajale anda ei saa.

Hüvitise taotlemise tingimuste kohta leiab infot erametsaportaalist NATURA lehelt.

Taotluse täitmisel on metsaomanikele abiks metsaühistud üle Eesti.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Üraskipuhang suurendab ahju mineva puidu osakaalu

Eestis üha laieneva üraskipuhangu tõttu kasvab peamiselt kütteks sobiva puidu osakaal, sest üraskikahjustatud puidust mööblit ja ehitusmaterjale toota ei saa. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit rõhutab, et kahjustuste leviku peatamiseks tuleb probleemiga tegeleda kohe.

Kuuse-kooreürask ohustab lisaks Eesti metsade tervisele ka maal elavate inimeste heaolu ja riigi rahakotti. Kui tavaliselt tuleb puidusektoris energia- ja paberipuu peamiselt puude latvadest, okstest, saepurust, puiduhakkest ning mädaniku või kahjustusega puudest, siis üraskikahjude tagajärg on suur kogus kahjustatud puitu, millest pole võimalik valmistada pikaajalisi tooteid. Põhjusel, et puidu keemilise töötlemise võimekus on Eestis väike, läheb enamik kahjustatud puidust kütteks.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaak Niguli sõnul võib üraskirüüstega kaasneda massiline töökohtade kaotamine. “Üraskirüüste viib töökohad eelkõige puitmajade ja puitmööbli sektorist, sest üraskikahjustusega puu sobib peamiselt puitlaastplaadi toormeks või kütteks. Paberipuiduks seda üldiselt ei taheta. Arvestades, et Eesti väliskaubanduse tasakaal on püsinud suuresti väärindatud puidul, võib üraskirüüste mõju meie majandusele ja töökohtadele maapiirkondades olla äärmiselt suur,” selgitab ta.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liikme Tõnu Ehrpaisi sõnul peavad meetmed üraskiepideemia peatamiseks sarnaselt koroonaviirusega võitlemisele olema kohesed ja kiired. “Ainuke võimalus kahjustuste leviku peatamiseks on pidev seire ja väiksemategi kahjustuskollete kohene likvideerimine. Eriti tähtis on, et seda tehtaks kõikjal üle Eesti, olenemata omandist ja sõltumata sellest, kas tegemist on kaitsealaga või mitte. Kui me kaitsealadel üraskikollete likvideerimisega täna ei tegele, pole varsti enam midagi kaitsta,” ütleb ta. Ehrpais lisab, et metsade massiline hävitamine ei mõjuta üksnes puidutööstust, vaid ka teisi sektoreid.

“Globaalsel tasandil on tekkinud arusaamine, et puudes talletatud süsinik peab jääma seotuks võimalikult pikaks ajaks,” jätkab Ehrpais. “On kaks peamist mõttesuunda. Esiteks seob süsinikku kasvav mets, mis vananedes hakkab toimima süsinikupangana. Teiseks on võimalik hoida süsinikku seotuna pikaajalistes toodetes nagu ehitised ja mööbel. See aitab vähendada suure keskkonnajalajäljega materjalide, näiteks betooni ja terase, kasutamist,” selgitab ta. “Oluline on mõista, et kui ürask puud välja suretab, kaotavad sellest kõik. Süsinikku pole enam ei metsas ega pikaajalistes toodetes. Siin peaks olema eri huvigruppide vahel väga selge konsensus,” ütleb Ehrpais.

Viimastel aastatel on Tšehhit laastanud ulatuslik üraskiepideemia. 2019. aastal tehti tavapärase 18 miljoni tihumeetri asemel ainuüksi päästeraiet 25 miljonit tihumeetrit. Eelmisel aastal kuuse-kooreüraski poolt põhjustatud kahju suuruseks Tšehhi majandusele hinnatakse 1,7 miljardit eurot. Kardetakse, et üraski tõttu on ohus pool riigi kuusikutest, väärtusega 24 miljardit eurot. (Allikas: Reuters)

Metsa- ja puidusektor on Eestis oluline tööandja maapiirkondades, andes otseselt ja kaudselt tööd umbes 60 000 inimesele. Kõige suurema osakaaluga tööhõives on sektor Kesk- ja Lõuna-Eestis, moodustades kuni 20% kõikidest töökohtadest.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) on 1996. aastal asutatud valdavalt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav mittetulundusühing. Liidu eesmärk on tagada Eesti metsa- ja puidutööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime, seista oma liikmete ühishuvide eest ja edendada ühiste eesmärkide saavutamist.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Haritava maa hind püsis mullu kasvutrendis

Maa-ameti andmetel tehti 2019. aastal haritava maaga 1276 ostu-müügitehingut, mis oli 18% enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli 58,3 miljonit eurot ja käive suurenes 2018. aastaga võrreldes ligi 22 miljoni euro võrra. Haritava maa hektari mediaanhind on viimasel viiel aastal püsinud kasvutrendis.

Viimasel aastal on kasvanud riigi poolt müüdava haritava maa hulk, eraisikute osatähtsus müüjate hulgas on kõikuv, aga langeva trendiga ning juriidiliste isikute osatähtsus oli 2019. aastal müüjate hulgas läbi aastate kõrgeim. Ostjatest moodustavad enamiku juriidilised isikud, järgnevad eraisikud ning marginaalne arv on välismaa kodanikke.

2019. aastal tehti haritava maaga tavapärasest enam tehinguid Harju maakonnas (185 tehingut), kus haritava maaga tehtavate tehingute aktiivsus on tavaliselt teiste piirkondadega võrreldes madalam. Tehingute arvu põhjal järgnesid Tartu maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond ning viiendal kohal oli Lääne-Viru maakond. Kõige vähem tehti haritava maaga tehinguid Hiiu ja Ida-Viru maakonnas. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim Harju ja Tartu maakonnas, vastavalt 14,4 ja 9,7 miljonit eurot.

Seisuga 31.12.2019 oli Eestis maakatastri statistika põhjal haritava maa pindala 1 049 228 hektarit ning loodusliku rohumaa pindala 240 641 hektarit. Katastrisse kantud andmete põhjal on nii haritava maa kui ka loodusliku rohumaa kõlviku pindala mõnevõrra kasvanud, vastavalt 2891 ja 2526 hektarit.

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2019. aastal 3289 eurot, mis oli 2018. aastaga võrreldes 8% kõrgem. Viie aasta taguse ajaga võrreldes püsib põllumaa hektari mediaanhind ligi kolmandiku võrra kõrgemal. Vaatamata tehinguaktiivsuse ja koguväärtuse kasvule Põhja- ja Lääne-Eestis piirkonnas (Harju, Lääne, Pärnu, Rapla maakond), püsib haritava maa hinnatase kõrgeim tavapärastes maakondades (Põlva, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru, Tartu). Maakonniti oli haritava maa hind kõrgeim Põlva, Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas, kui hektari mediaanhind oli üle 3800 euro. Mediaanhind oli madalaim Lääne-Eesti saartel, Saare maakonnas 2488 eurot hektar ning Hiiu maakonnas 2503 eurot hektar.


Haritava maa mediaanhind 2019. aastal.  Foto: Maa-amet

Loe pikemat ülevaadet SIIT.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Põllumaa hind selgub paljude asjaolude koosmõjust

„Põllumaa väärtuse säilitamist ning väärtuse tõstmist ei saa vaadata kitsalt, vaid peaks mõistma tervikuna,“ ütleb AS LandCredit kinnistute hindaja Mihkel Rünkaru.

Rünkaru sõnul on põllumaa väärtuse hindamisel esmaseks tingimuseks juurdepääs kinnistule. „Kui kinnistule on võimalik pääseda avaliku või eratee kaudu, näiteks teeomaniku kirjaliku loaga või juba varasemalt kehtestatud servituudiga, siis võib öelda, et see esmane tingimus on täidetud,“ lausus Rünkaru.

Hindamisel vaadatakse ka seda, kas liigniisketel aladel on rajatud või taastatud kuivenduskraave ja drenaaže ning kas neid on hooldatud. Suure eelise annab see, kui kinnistut on võimalik masinatega terviklikult majandada ja põllumees saab toimetada nii, et ei pea vahepeal kinnistult lahkuma, näiteks vilja või kariloomade kasvatamisel või rohumaadel silo ja heina tegemisel.

Soovid teada oma põllumaa väärtust? Saada meile päring!

Põllumaa hind

Vajadusel rentnik peale

„Vastupidise mõjuga on see, kui piirkonnas ei ole põllumajanduses tegutsejaid, ehk maaomanik ise ei tooda ja rentnike ka ei ole ning põld jääb sööti. Kui põllumaa majandamisega ise ei tegeleta võiks selle välja rentida, et kinnistu oleks kasutuses. Nii on võimalik teenida renditulu ning kinnistu ei kasva sööti ehk ajas väärtus ei kahane vaid pigem säilib ning kasvab,“ selgitas hindaja.

Finants- ja maamajanduse konsulent Olavy Sülla sõnul tuleb põllumaa rendile andmisel jälgida, et rentnik heaperemehelikult põllumaad kasutaks. „Tõsi küll enamus põllumehi oskab väärtustada põllumaa tähtsust ja nad on väga hästi aru saanud, et põllumaa on tootmiseks väga vajalik, piiratud tootmisvahend,“ rääkis Sülla.

Pigem tekkib erinevus selles, kas majandatakse oma või renipindasid, sest paljud tootmisvahendid on renditud. „Kui enda omandi osas on Eesti põllumees väga teadlik maa väärtusest, siis rendipindade osas on kindlasti ka neid kasutajaid, kes vaatavad vaid kuidas võimalikult väikese kuluga võimalikult palju raha teenida,“ hoiatas Sülla. Tema sõnul kohtab rendilepingutes harva punkti, mis sõnastab selgepiiriliselt millises seisukorras on rendile antav kinnistu ja millises seisukorras peab see rendiaja möödumisel olema.

Teadlik tegutsemine

Tihti on inimestel raske mõista madalat hinda maadel, mida ei majandata. Need kinnistud on sageli võsastunud, kraavid amortiseerunud ja kinnistul kasvab valdavalt paju- ning remmelgavõsa või mätastarna, rahvakeeli poku mättaid või on kinnistud põlvini vesised, näiteks luhaalad ja sooäärsed maatükid.

„Õnneks lühiajaline tegevusetus ei langeta hinda, kuid pikaajaline tegevusetus kinnistul langetab tõepoolest hinda,“ kinnitas Rünkaru. Kraavide kinnikasvamine puudega ning liigniiskuse taas tekkimine vähendab väärtust. Raskesti ligipääsetavad kinnistud vajaksid ligipääsu loomist või siis amortiseerunud ning kinni kasvanud teede renoveerimist. Võsastunud ala saab puhastada ning võimalusel ka hakkesse suunata. Kuid luha ning sooaladega on keeruline majandada ning see vajab teadliku pingutust.

„Samuti võib esineda pettumust äärealade majandajatel. Ei saa öelda, et seal puudub konkurents. Kuid piirkonnas on võrreldes teiste valdadega põllumajandus tegevus madalam. Tööjõudu samuti vähem. Ehk, kui peaks tekkima kinnistute realiseerimise vajadus, siis kahjuks võib eeldada, et võimalik huviliste ring, kes sooviksid müügile tulnud objekti omastada on väiksem,“ rääkis Rünkaru probleemidest.

Pigem tuleb tema sõnul leppida tõsiasjaga ning mõelda kuidas ka sellistes tingimustest saaks efektiivselt maad kasutada. Näiteks saab liigniiskeid alasid võimaluste piires kuivendada, kui see on aga liiga tülikas, siis võiks mõelda muudele väljunditele näiteks lihaveiste kasvatamisele. „Vajadusel tuleks konsulteerida konsulentidega, kes oskavad anda nõu, kuidas oleks mõistlikum käituda. Jah, kindlasti saab tõsta maa väärtust, kuid siin peab olema ise samuti leidlik ning otsima sobivat väljundit, mis oleks sobilik maa omanikule ning selle majandajale,“ kinnitas Rünkaru.

Suurem pilt

Rünkaru hinnangult tuleb põllumaa väärtuse säilitamisel ja tõstmisel tegevusi vaadelda pikema perspektiiviga – mida kaugemale tulevikku põllumees oma sihid seab, seda parem. Sama moodi on vajalik teada möödunud viie kuni kümne aasta kultuuridest, mida on kasvatatud ja nende saagikusest ning kasuks tulevad möödunud perioodide ilmastikuandmed.

„Vähetähtis ei ole ka teadmine milliseid kultuure saab antud põllumaal kasvatada. Ehk millises järjestikus kultuure vahetada ning mille kasvatamist mullastik võimaldab. Kuidas ajas mullastiku näitajad muutuvad pärast erinevaid kultuure. Ehk kuidas hoida mullastiku huumuse bilanssi positiivsena (mikroorganismide e. toitainete rikkana), mitte kahanevalt,“ selgitas Rünkaru.

Alles siis on nende teadmiste põhjal võimalik teha tulevasi planeeringuid, mis hoiavad ning kindlasti tõstavad maa väärtust. Lisaks on ajas muutuv tehnoloogia, sest selle areng on pidurdamatu – muutes lihtsamaks külviprotsessi, vahepealset väetamist ning koristamist.

„Siia juurde tuleks lisada millisel moel on maailmaturul muutunud saagi hinnad, ehk tasuvus. Möödunud suvel oli teravili rekord saagiga, kuid maailmaturul oli lagi vastas ning hind tuli madalamale. Võitsid need, kes olid enne müüki fikseerinud müügihinna kõrgemale,“ lausus Rünkaru. „Põllumaa väärtuse säilitamist ning väärtuse tõstmist ei saa vaadata kitsalt vaid peaks mõistma tervikuna. Minu silmis on suurimaks eeskujuks mahetootjad. Ma näen, et neilt on kogu ühiskonnal väga palju õppida. Kindlasti on siin tõepõhjaga vastuväiteid, kuid minu arvamus on momendil selline.“

Soovid teada oma põllumaa väärtust? Saada meile päring!

Põllumaa hind

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Läheneb metsa inventeerimise toetuse tähtaeg

Metsaomanik, kui oled lasknud oma metsa inventeerida ja teha metsamajandamise kava, saad taotleda metsa inventeerimise toetust. Võta kohe ühendust Metsaühistuga, sest aega vajalike dokumentide esitamiseks ja taotluse koostamiseks on 6. detsembrini.

Metsa inventeerimine annab omanikule metsast ülevaate. Nagu iga projektiga, algab kõik olemasoleva olukorra kaardistamisest ning tööplaani koostamisest. Ka metsamajandamise puhul tuleks selgeks teha, mis puud seal kasvavad, kui vana mets on, kas seal on ka varem metsatöid tehtud ning mis oleks vajalikud järgmised sammud. Selleks tuleks läbi viia metsa inventeerimine ja koostada metsamajandamise kava.

Metsamajandamise kava on kui metsa pass, milles sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad metsa majandamiseks järgnevateks aastateks.

Kehtivate inventeerimisandmete olemasolu on vajalik ka mõne toetuse taotlemisel ning raiete tegemiseks vajaliku metsateatise esitamiseks. Nimelt on metsaseaduse järgi uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed. See ei kehti aga siis, kui juriidilise isiku metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis hektarit. Koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule üldjuhul ka metsamajandamiskava, välja arvatud siis, kui metsaomanik seda ei soovi.

Kuidas valida metsamajandamiskava tegijat? Metsakorraldustööd tuleb tellida metsa inventeerimise teenust pakkuvalt tegevusloaga metsakorraldusettevõtetelt. See tähendab, et metsades tööd tegev metsakorraldaja on sooritanud Keskkonnaagentuurileedukalt eksami ja katsetöö ning saanud tegevusloa. Usaldusväärsete, sõltumatute ning parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuvate metsakorraldajate töid saate tellida Metsaühistu abil.

Inventeerimise toetus:

Toetuse suurus on 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.

Toetust saab taotleda ainult läbi metsaühistu.

Toetust saad taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse käesoleval või kahel eelneval kalendriaastal.

Inventeerimisandmed kehtivad järgmised 10 aastat.

Toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul.

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsa inventeerimisandmete kehtivus, kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust lähima Metsaühistuga.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

PRIA kinnitas otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Eile kinnitas PRIA viie tänavu makstava otsetoetuse ja kahe üleminekutoetuse ühikumäärad. Otsetoetuste jaoks on tänavu eelarves 144 miljonit eurot.

Käesoleval aastal laekus PRIAle piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi 967 loomapidajalt ning pindala-otsetoetuste taotlusi 14 262 maaharijalt. Otsetoetused on märkimisväärne osa PRIA vahendatavatest toetustest, nende maht moodustab rohkem kui kolmandiku terve aasta jooksul makstavatest summadest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 10 miljonit eurot suurem. Kõige enam kasvas käesoleval aastal ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on ligi 7 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal. Otsused koostab PRIA hiljemalt 10. detsembriks ja kõik toetused maksab PRIA välja pärast otsuse kinnitamist paari nädala jooksul.

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Kinnitatud ühikumäärad on 2019. aastal järgnevad:

Ühtne pindalatoetus – 97,57 eurot/ha

Kliimat ja keskkonda säästvate tavade toetus (rohestamine) – 44,99 eurot/ha

Noore põllumajandustootja toetus – 48,78 eurot/ha

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 277,51 eurot/ha

Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 224,75 eurot/loom

Samuti kinnitas PRIA kahe üleminekutoetuse ühikumäärad, mille jaoks on eelarves 4,5 miljonit eurot:

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 7,30 eurot/ühiku kohta

Heinaseemne üleminekutoetus – 11,32 eurot/ühiku kohta

Kõiki otsetoetusi rahastab Euroopa Liit ja üleminekutoetused tulevad Eesti riigieelarvest.

PRIA palub klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Ülevaade: Millised olid hinnad puiduturul tänavu III kvartalis?

2019. aasta kolmandas kvartalis jätkus puiduturul langustrend. Kõikide sortimentide hinnad peale haavapaberipuidu langesid. Poolaastaga võrreldes langesid hinnad märkimisväärselt erinevatel kase sortimentidel, kasepakust paberipuiduni. Aastataguse ajaga võrreldes on kõige suurem langeja okaspuupaberipuit ja ainsana on plusspoolel haava- ning lepapalk.

Erametsa hinnastatistika järgi jätkus 2019. aasta kolmandas kvartalis okaspuu palkide hindade kerge langus. Sortimenditi jäi kvartaalne hinnalangus 0,8%-3,2% vahele. Kui teises kvartalis langesid pisut enam standardpalkide hinnad, siis kolmandas kvartalis oli asi vastupidi, pisut enam odavnesid peenpalkide hinnad. Puuliigiti langes hind kuusepalkidel enam kui männipalkidel. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus oluliselt suurem, jäädes vahemikku 7,7%-10,4%. Ka siin oli hinnalangus pisut suurem peenpalkidel ja puuliigiti kuusepalkidel. Tänased okaspuupalkide hinnad on langenud kahe aasta tagusele tasemele. 2019. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 74,71 €/tm, männipeenpalgil 70,85 €/tm, kuusepalgil 72,67 €/tm ja kuusepeenpalgil 69,20 €/tm.

Okaspuupalkide hinnad jätkasid langustrendi ka riigimetsas ning hinnad on langenud 2017. aasta lõpu tasemele. Enim odavnes kolme kuuga kuusepalk (9,3%). Männipalk odavnes samal ajal 1,2%, männipeenpalk 8,0% ja kuusepeenpalk 4,4%. Eelmise aasta septembriga võrreldes on hinna muutused enam-vähem samad. Männipalk on aastaga odavnenud 1,2%, männipeenpalk 4,3%, kuusepalk 9,7% ja kuusepeenpalk 5,5%.

Soomes on okaspuu jämesortimentide hinnatrend meist erinev. Viimasel kolmel kuul on nii männi- kui kuusepalk kallinenud (vastavalt 1,9% ja 3,6%) ja männipeenpalk ning kuusepeenpalk odavnenud (vastavalt 6,9% ja 2,1%). Aastataguse ajaga võrreldes on kõikide sortimentide hinnad miinuses. Enim on odavnenud männipalk (5,5%). Kuusepalgi hind on aastaga kukkunud 5%, männipeenpalgil 1,7% ja kuusepeenpalgil 4,9%.

Lehtpuu jämesortimendid on viimase kolme kuu jooksul kõik odavnenud. Eriti märkimisväärselt on langenud kasepaku ja -palgi hind (vastavalt 10,9% ja 8,5%). Nii madal oli nende sortimentide hind viimati 2017. aasta lõpus. Kui teises kvartalis haava- ja lepapalgi hinnad kasvasid, siis nüüd on nad langenud vastavalt 2,2% ja 1,1%. Aastataguse ajaga hindu võrreldes on kasepaku ja -palgi hind veelgi rohkem kaotanud (20,5% ja 14,3%). Samal ajal on lepapalk kallinenud 7,6% ja haavapalk 1,2%. 2019. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 96,28 €/tm, kasepalgil 63,95 €/tm, haavapalgil 43,50 €/tm ja lepapalgil 41,50 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Riigimetsast müüdavate kõikide lehtpuu jämesortimentide hinnad on möödunud kvartaliga kasvanud. Enim on kallinenud kasepakk (7,6%). Kasepalgi hind on tõusnud 3,3% ja haavapalgi hind 1,3%. Seevastu eelmise aasta septembriga võrreldes on pilt teisem. Ainsana on aastaga hind kasvanud kasepalgil (4,1%). Kasepaku hind langes samal ajal 3% ja haavapalgil 2,5%.

Soomes on kasepalgi hind langenud nii kolme kuu kui aasta taguse ajaga võrreldes (vastavalt 0,7% ja 2,9%).

Paberipuiduturul on okaspuu- ja kasepaberipuidu hind olnud juba pikalt languses. Viimati oli okaspuu- ja kasepuit odavam 2017. aasta lõpus. Viimase kolme kuu hinnamuutust vaadates on enim odavnenud kasepuit (11,7%), kuid on vaatamata sellele kallim sortiment. Okaspuupuit on samal ajal odavnenud 3,9% ning haavapuit kallinenud 3,3%. Eelmise aasta septembri hindadega võrreldes on kõikide puuliikide paberipuit odavnenud. Okaspuupuidu hinnalangus on ca 35,5%, kasepuidul 20,7% ja haavapuidul 4,5%. Seisuga september 2019 maksis tihumeeter männipaberipuitu 41,50 eurot, kuusepaberipuitu 41,50 eurot, kasepaberipuitu 43,54 eurot ja haavapaberipuitu 37,16 eurot.

Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel.  Foto: Heiki Hepner

Ka riigimetsast müüdav paberipuit on odavnenud, kuid langustrend ei ole nii pikk olnud. Enim on hind viimase kolme kuuga langenud männipuidul (18,1%). Kuusepuit on samal ajal odavnenud 8,1%, kasepuit 7,1% ja haavapuit 4,6%. Riigimetsas on kallimaks paberipuidu sordiks viimased kuus kuud olnud kasepuit. Aastataguse ajaga võrreldes on okaspuupuidu odavnemine märgatavalt suurem (29%-30%). Kasepuit on samal ajal odavnenud 4,8% ja haavapuit koguni kallinenud 5,2%.

RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK)  

Erinevalt Eestist on Soomes paberipuidu hinnad kasvanud. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on enim kallinenud männipuit (5,4%), talle järgnev kasepuit (3,2%) ja kuusepuit (1,2%). Vaatamata kõige väiksemale hinnakasvusele on kallimaks paberipuidu sordiks ikkagi kuusepuit. Aastataguse ajaga võrreldes on kuusepuit jäänud samale tasemele. Männipuit on aastaga kallinenud 4,7% ja kasepuit 3,5%.

Küttepuidu hinnad

Küttepuidu hind langes kolmanda kvartali lõpuks alla 31 eurost taset ning tihumeeter 3 m segaküttepuitu maksis 30,98 €/tm, mis tähendab 1,2% hinnalangust poolaastaga võrreldes. Eelmise aasta septembriga võrreldes on hind vähenenud 2,3%.

Riigimetsast müüdav küttepuidu hind on taas langenud alla 24-eurose taseme, mis ühtlasi tähendab 6,8% hinnalangust. Aastataguse ajaga võrreldes on hind aga teinud arvestatava hüppe ülesse, kasvades ligi 13%. RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind muutus tänavu 1. märtsi seisuga. Kuni 10 tm küttepuidu koguse tarnimisel kasvas hind ca 8%, 24 tm koorma tarnimisel aga 10-11% sõltuvalt sellest kas on tegemist okaspuu- või lehtpuupuiduga. RMK poolt müüdava hakke hind on viimase kvartaliga kasvanud koguni 12,4%, kuid möödunud aasta sama ajaga võrreldes on hinnakasv tagasihoidlikum (3,3%). Septembris 2019 maksis tihumeeter haket riigimetsas 35,74 eurot , mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 12,86 eurot. RMK müüs 2018. aastal elanikkonnale 22 000 tm küttepuitu ja 8 000 tm kasvava metsa raieõigust. 2019. aasta 8 kuuga on müüdud 15 000 tm küttepuitu ja 4 300 tm raieõigust.

Soomes on küttepuidu hind 2019. aasta teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes 7,4% kasvanud. 2018. aasta teise kvartaliga võrreldes oli küttepuidu hind 2019. aastal samal ajal koguni 15,4% kõrgem. Kasvas ka keskmine energiapuidu hind. 2019. aasta teise kvartali hind kasvas esimese kvartaliga võrreldes 5,8% ja 2018. aasta teise kvartaliga võrreldes 15,9%. Kui 2018. aasta lõpp tõi drastilise kännupuidu odavnemise (2,68 €/m3) ja siis tänavu aasta algus tõi selle tavataseme lähedale (9,9 €/m3). Teises kvartalis kasvas hind enam kui 100% ja kuupmeeter puitu maksis 19,94 eurot. See on 2014. aastast paremuselt teine hind ja ainult korra on hind ületanud 20-eurose taseme (2015. aasta 4. kvartal 20,82 €/m3).

Puidu varumis- ja transpordikulud

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne. Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väiksema veokaugusega, on kännuraha suurem, mis metsaomanikule lõpuks jääb. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades, kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.

Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm, millele tuleks lisada keskmine transpordikulu 8-8,5 €/tm.

Heiki Hepner, Tark Mets OÜ

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Aasta lõpuks prognoositakse põllumajanduses häid tulemusi

Piimatootmises ja teraviljakasvatuses on olnud edukas poolaasta, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajandus- ja kalandussektori ning toiduainetööstuse 2019. aasta esimese poolaasta ülevaatest.

Piima toodeti esimese poolaastaga 412 000 tonni, mis ületab eelmise aasta kogust 3% ja on viimase viie aasta poolaasta vaates suurim piimatoodang. Lihatöötlemisettevõtetele müüdud liha kogus kasvas eelmise poolaastaga võrreldes 3% – sealiha saadi 17% enam kui eelmisel aastal.

Teravilja kasvatatakse eelmise aastaga võrreldes 4% enam ning rapsi ja rüpsi sama palju kui eelmisel aastal. Kasvupindades suuri muutusi ei ole, kuid soodsatest ilmastikutingimustest tulenevalt prognoositakse selleks aastaks teravilja rekordsaaki. Kartuli kasvupind jäi samuti eelmise aasta tasemele, kuid varasemast oodatakse oluliselt suuremat saaki. Kaunvilja kasvupind on viimastel aastatel hakanud vähenema, olles 2019. aastal 8% väiksem kui mullu.

Toiduainetööstusele oli 2019. aasta esimene pool majanduslikult edukas. Toodangut toodeti u 800 miljoni euro väärtuses, millest kolmandik eksporditi. Müügitulu oli 1,01 miljardit eurot ning kasvu panustasid kõige enam pagari- ja muude toiduainete ning loomasöödatööstus.

2019. aasta esimest poolaastat iseloomustab viimase viie aasta rekordiline ekspordi- ja impordikäive‒ eksport kasvas aastases võrdluses 9% ning import 6%.

Väliskaubandus I poolaastal.  Foto: Maaeluministeerium

„Maaeluministeerium on teinud palju jõupingutusi selleks, et avada Eesti ettevõtetele uusi turge ning edendada kaubavahetust. Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu veeti esimesel poolaastal välja 437 miljoni euro väärtuses, mida oli 9% enam kui eelmisel aastal samal perioodil,“ lausus maaeluminister Mart Järvik tunnustavalt.

Põllumajandusettevõtete 2019. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 319 ja kogukulud 390 miljonit eurot. Esimese poolaasta arvestuses suurenesid põllumajandusettevõtete tegevus- ja tööjõukulud ligi 8 protsendi võrra enam kui müügitulu. Samas kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevad ettevõtted suurendasid nimetatud perioodil oma müügitulu peaaegu viiendiku võrra ning kahekordistasid kogukasumi, teenides 40 miljonit eurot tulu. See on 18% enam kui eelmine aasta samal ajal.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

PUIDUTURU HINNAÜLEVAADE | Paberipuidu hind on aastaga peaaegu poole võrra langenud

Hinnad puiduturul odavnevad jätkuvalt.

Kui eelmisel kuul oli männipalk okaspuupalkidest ainus sortiment, mis odavamaks ei läinud, siis nüüd – kuu hiljem – on männipalgi hind protsendi võrra kasvanud. Samal ajal odavnes männipeenpalk 1,4%, kuusepalk 1,2% ja kuusepeenpalk 2,2%.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnatrend laias laastus sama. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik neli sortimenti märgatavalt odavnenud. Aastaga on hind langenud männipalgil 9,5%, männipeenpalgil 11,1%, kuusepalgil 12,4% ja kuusepeenpalgil 13,6%. Seega on oktoobris metsaomanike tulu männipalgi tihumeetri kohta väiksem umbes 7,9 eurot, männipeenpalgil 8,8, kuusepalgil 10,1 ja kuusepeenpalgil 10,6 eurot.

Kase jämesortimendid ei odavnenud oktoobris nii palju kui septembris, kuid poole protsendi ümber jäi hinnalangus siiski. Haava- ja lepapalgi hinnad ei muutunud.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kõigi nelja sortimendi hinnad odavnenud, kasepakk ja -palk üle üheksa protsendi. Haavapalk on samal ajal odavnenud 1,1% ja lepapalk 4,6%.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on kasepakk odavnenud koguni 21,3% ja kasepalk 15,9%. Seevastu haava- ja lepapalk on odavnenud kõigest 1,1% ja 0,2%.

Nii teenib metsaomanik tänavu kasepakult ligi 25,9 eurot, kasepalgilt ligi 12 eurot ja haavapalgilt 50 senti tihumeetri kohta vähem tulu.

Okaspuupaberipuit odavnes oktoobris koguni 11,6% ja hind langes alla 37 euro. Nii madal oli okaspuupaberipuidu hind viimati enam kui kaks aastat tagasi. Kasepaberipuit odavnes 8,8% ja haavapaberipuit 5,4%.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on enim odavnenud kasepuit (13,9%), järgnevad männi- ja kuusepuit (12,7% ja 12,4%). Haavapuit on kolme kuu taguse ajaga võrreldes odavnenud 4,1%.

Aastaga on okaspuupaberipuidu hind kukkunud ligi 44%. Ka kasepuidu hinnalangus (29%) on väga suur. Ainsana võib haavapuidu kohta väita, et aastane odavnemine (4,2%) on mõõdukas. Nii teenib metsaomanik nüüd okaspuupuidu ühelt tihumeetrilt vähem tulu ligi 28,50 eurot, kasepuidult 16,20 ja haavapuidult 1,55 eurot.

Küttepuidu hind on odavnenud kuuendat kuud järjest. Kui varasemad hinnalangused on jäänud 10–20 sendi piiresse, siis nüüd odavnes küttepuit ühekorraga enam kui poolteist eurot (5%). Esmakordselt viimase 21 kuu jooksul langes küttepuidu hind alla 30 euro.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hind langenud 5,6% ja eelmise aasta oktoobriga võrreldes 8%. See tähendab metsaomanikule küttepuidu müügil ligi 2,5 eurot vähem tulu tihumeetri kohta.

Artikkel on avaldatud Maalehes