Teie nimi *

Teie e-post *

Teie telefoninumber

Katastrinumber või kinnistu tunnus *

Lisainformatsioon (näiteks hinnasoov)

Metsamajandus on Eestis üks vanemaid ärivaldkondi, mis eluvõimelisena püsinud – suur osa metsaga tegelevaid firmasid elas ka viimatise majanduskriisi suhteliselt edukalt üle, puidutööstusest sai aga vedur,
mis vedas kriisist välja riigi majanduse.

Maarjamaa era­metsaomanikudki harjuvad oma staatuse ja kaasnevate kohustustega, ent ei tunneta paraku ühistulise tegevuse vajalikkust, samuti ei adu enamik meie metsarikkuse tegelikku väärtust.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi sõnul on ministeerium olulisimad suunad aastani 2020 metsanduse arengukavas paika seadnud, tähtis väljakutse on selles Eesti eesistumine Euroopa Liidus aastal 2018.

“Avatus, läbipaistvus ja suhtlemine avalikkusega on valdkonnad, mida tuleb parandada. Koostöö suuremate huvigruppidega on olnud pidevalt positiivne ning nende kaasamine otsustusprotsessi tagatud,” kinnitab Lamp. “Metsandus on valdkond, mis mõjutab enamikku eestimaalastest ja alati ei jõua kõik sõnumid huvitatud isikuteni. Endiselt vajab parandamist keskkonnateadlikkuse tõstmine ühiskonnas ja metsandusalaste otsuste parem tutvustamine avalikkusele.”

Lamp hindab metsanduse rolli Eesti majanduses tervikuna võimalusterohkeks – bioenergeetika edenemine, rohemajandus, süsinikukaubandus jm arengud annavad lootust, et kestvalt majandatud metsadest pärinev puit on lahenduseks keskkonnaprobleemidele.
Lambi sõnul kujundavad puidu hinna ehitussektor ja teised tarbijad. Paraku on enamiku sortimentide hinnad viimase aasta jooksul järjest langenud.

Hooldamata mets

Kui välisnõudlus kasvab, jätkab meie puidutööstus Eesti majanduse väliskaubanduse negatiivse bilansi tasakaalustamist. Täiendavat stiimulit loob üha arenev biomassi kasutamine energeetikas, mis peaks aitama tuua meie metsadest välja seni tagasihoidlikku kasutamist leidnud väheväärtuslikumat lehtpuuressurssi. Siiani on see eri põhjustel siiski tagasihoidlikum tegelikest võimalustest.

Ministeerium ning selle hallatav Erametsakeskus, samuti Erametsaliit püüdlevad selle poole, et meie metsaomanikud oma staatusest endale aru annaksid – nende käes on tohutu väärtusega ressurss, ja see väärtus üha suureneb. Samas võib see ressurss samahästi ka kahanema hakata, kui lasta metsal pikki aastaid hooldamata seista. Meil Eestis on metsaomanike seas levinud eelarvamus, et metsa hoidmine seisneb selles, et sellega üldse midagi ei tehta.

Eesti on paratamatult suuremate turgude tõmbetuules ning eksporditurgude mitmekesistamine on võimalus mõne piirkonna äkilise kukkumise korral ise siiski jalgele jääda.

Metsanduse, nagu iga teisegi majandusharu jaoks on oluline püsida vähemalt võrdsetes tingimustes konkurentidega ning luua soodne majanduskeskkond ettevõtjatele. Ohtlik on sattuda sõltuvusse sellistest toetustest, mille eesmärk pigem teatud tegevuste subsideerimine kui uute väärtuste loomine.

Kuna metsanduse sõltuvus toetustest on siiani siiski suhteliselt madalal suudetud hoida, on sel eeldus saada tulevikus konkurentsieelis mitme teise maaressurssi kasutava majandusharu ees.

Omanike ühisosa

Eestis on registreeritud kokku 32 metsanduslikku (metsa omanikke, selle ülestöötajaid, vedajaid, kokkuostjaid ja tugiteenuste pakkujaid) koondavat ühendust. Nende asukoha järgi, puht geograafiliselt oleks justkui kogu Eestimaa metsanduslike kodanikualgatuslike organisatsioonidega kaetud. Tegelikult on need n-ö juriidilised kehad suutnud enda ümber koondada vaid pisku eri regioonide tegelikest metsaomanikest.

Metsamajanduslike teenuste pakkumisega tegeleva OÜ Metsaekspert juhataja Peep Põntson tunnistab, et erametsaomanike – olgu need siis era- või juriidilised isikud – soovid ning eesmärgid on sedavõrd erinevad, et nendes ühisosa leidmine kulgeb üle kivide ja kändude.

Põntson usub, et ühistuline tegevus saaks hoo sisse siis, kui ühistusse kuulumine muutub metsaomanikule vajaduseks. Seda vajadust aga ei teki seni, kuni suur osa eelkõige väikemetsaomanikest oma metsa aktiivselt ei majanda. “Ühekaupa metsaomanikud siiski toimetada ei jõua,” märgib Põntson.

Erametsaomanike väikesele aktiivsusele oma metsade majandamisel viitab ka Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus, tõdedes, et suur osa meie metsades leiduvast puiduressursist on kasutamata. Ta on seda meelt, et sageli käib väikemetsaomanikule oma metsa seadusejärgne majandamine üle jõu – see võib jääda teadmiste, aga ka kesise majandusliku tulukuse taha.

“Ega näljahädad ole tingitud toidu puudumistest, vaid ikka sellest, et pole raha toidu ostmiseks,” tõmbab Tullus paralleeli. “Tulevikus sõltub metsandus palju puidu kasutamise tavade, ja põllumajandus traditsioonide muutumisest, ka sellest, kui palju suudetakse põllumajanduses ja metsanduses sarnast näha.”

Tullus on seda meelt, et üles töötada tasub ka selliseid metsi, mida varem peeti majanduslikult vähetasuvaks, sest jäme- ja peenpalgi kokkuostuhinnad on juba sarnases suurusjärgus. Saetööstuste tehnoloogia on kiiresti arenenud, võimaldades toota näiteks liimpuitu või jätkatud puitu, ega vaja enam n-ö ühest tükist laia ja pikka lauda või prussi. Kui praegu on tasuvuse piiri tähistav puidu läbimõõt 8–9 cm, siis õige pea võib majandatava puidu hulka jõuda juba ka kuuesentimeetrise läbimõõduga puit.

Metsamajanduslikud tööd muutuvad üha kallimaks, sh transport ja muud kõrvaltegevused. Väikemetsaomanikel on üksi kõiki töid korraldada majanduslikult ebamõistlik, ühistutesse koondumine on ainus võimalus suurte majandajatega konkurentsis püsida. Seda enam et mida aeg edasi, seda vähemaks jääb metsandusklikke piiranguid.

Hiiumaa kogemus

Üldise passiivsuse kõrval on ka positiivseid näiteid. Nii on ühistegevus suhteliselt heal järjel Hiiumaal, kus loodi juba 1999. aastal 14 kohaliku metsaomaniku eestvedamisel MTÜ Hiiumaa Metsaselts. Hiiumaa on metsane saar, 71% selle pinnast on kaetud metsaga. Praegu koondab Hiiumaa Metsaselts üle 160 liikme, nende kasutuses on ligi
10 000 hektarit metsamaad. Vaid kolmel FIEst metsaomanikul on metsa üle saja hektari.

Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss, kes aastaid vedanud ka Hiiumaa Metsaseltsi tegemisi, märgib, et ühistu peamine eesmärk on metsaomaniku harimine.

“Metsaselts arendab ühistegevust metsade majandamisel, kusjuures aasta 2015 lõpuks on seatud eesmärgiks, et ühistu liikmetele kuulub vähemalt pool Hiiumaa metsadest,” iseloomustab Aira Toss seltsi tegevust ja tulevikuks seatud sihte. “Hiiumaa selts on aja jooksul taotlenud mitu korda toetust, seda ka saanud, soetanud tehnikat, metsataimi. Praegu on seltsil näiteks seitse traktorit.”

Edaspidi näeb Toss metsaühistutel suurt rolli selles, et õpetada erametsaomanikku tellima ja kasutama metsakasvatuse teenust. Viimase põhimõte on: kui endal jõud üle ei käi, las metsas toimetab asjatundja.

Hiiumaa Metsaseltsi eripära on see, et selts ei tegele puidu müügiga.
“Kuna puidu ülesostmisega tegeleb Hiiumaal vaid kaks ettevõtet ja need mõlemad on ka seltsi liikmed, pole põhjust hakata normaalset konkurentsi moonutama,” selgitab Toss.

Suuromanike kätte

Need, kes tahtsid oma metsamaad müüa, ongi seda juba teinud. Metsamaa omanikeks on jäänud või saanud inimesed, kes soovivad metsaga tegelda ega torma müügisoovi tekkides metsaga tegeleva sugulase juurde. Nad kaaluvad rohkem ning võtavad pakkumisi mitmest kohast. Metsa müüjaid on seega järjest vähem. Mets koguneb piiratud arvu inimeste ja firmade kätte, kes majandavad metsa ning elatuvadki sellest.

Kui metsaomanik valib metsamaa müügi asemel siiski ise metsa majandamise, on võimalik, et ta saab igal sammul petta.

Kui metsa majandamisest teenitav tulu jaotub aastate peale, siis maa müügist saab omanik enam-vähem sama raha korraga kätte. Metsamaatehingu puhul kannab ostja raha notari deposiitkontole ja müüja saab selle kolme päeva jooksul kätte. Erandiks on juhud, kus müüja tahab saada mingi osa summast sularahas.

Ka metsandusekspert Heiki Hepner on seda meelt, et metsamaa konsolideerumine suuremate maaomanike kätte jätkub. Statistika järgi otsustades võib öelda, et ostetakse pigem kvaliteetsemat metsamaad, kus peal rohkem küpseid puistuid.

“Olen reeglina soovitanud raieõigust müüa ja jätta maa alles kas iseendale või oma lastele,” räägib Hepner. “Et vältida metsamaa müümist spekulandile, kes selle esimesel võimalusel soolasema hinnaga edasi äritseb, võiks õiglase hinna kohta küsida nõu kohalikult metsaühistult või metsakonsulendilt.”

Raiemaht Eesti metsadest, mln m3

 

Aasta Erametsad Riigimetsad Kokku
2000 3,80 2,92 6,89
2001 4,22 2,76 7,22
2002 4,32 2,94 7,56
2003 4,81 2,86 7,81
2004 5,02 2,50 7,63
2005 2,76 2,28 5,12
2006 3,30 2,56 5,90
2007 4,38 2,48 6,90
2008 4,70 2,61 7,39
2009 4,25 3,01 7,33
2010 6,99 3,34 10,47
2011 6,94 3,93 10,77
2012 6,86 3,78 10,77
2013 7,26 3,79 11,20

 

Artikkel on avaldatud Maalehes

info@eestimaavara.ee (+372) 55 66 5666 (+372) 600 80 55