Teie nimi *

Teie e-post *

Teie telefoninumber

Katastrinumber või kinnistu tunnus *

Lisainformatsioon (näiteks hinnasoov)

Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni avaldatud kriitika riigi metsamajanduse pihta ei ole Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverki sõnul teaduslikult põhjendatud.

Alljärgnevas on Teaduste Akadeemia tsitaadid toodud välja kaldkirjas.

„Eesti Teaduste Akadeemia (TA) Looduskaitse Komisjoni hinnangul pole tänane metsamajandus tervikuna oma praeguses suundumuses jätkusuutlik, ei taga elurikkuse hoidmist, arvestab vähe ökosüsteemsete teenustega ja vajab seetõttu muutmist.“

Hästi korraldatud metsamajandus ja elurikkuse hoidmine ei ole omavahel vastuolus ja nad toetavad üksteist.

Metsade majandamine on maailmas üks olulisemaid maakasutusviise ja metsadest saadavad mitmekülgsed saadused inimeste oluliseks elatusallikaks. Troopilistes maades väheneb metsamaa pindala aastas 7 miljonit hektarit, samaaegselt suureneb põllumajandusmaa pindala 6 miljoni hektari võrra aastas. Need alad ei paku lähedas tulevikus enam metsaökosüsteemiteenuseid. Metsamaa pindala vähenemise kõrval on oluliseks probleemiks maailmas metsade degradeerumine ehk valikraietega parimate puude väljaraie ning metsade raiejärgne mitteuuendamine.

Eesti metsade pindala suureneb ning metsaomanikel on kohustus metsad raiejärgselt uuendada. Uuendusraiete tulemusena tekkiv lühiajaliselt metsata metsamaa on loomulik nähtus, mistõttu kogu maailma metsaressursside arvestuses arvatakse ajutiselt metsata metsamaa metsade pindala hulka. Eestis metsad, millised rajatakse istutamise või külvi teel ja kuhu lisandub looduslikult teisi puuliike, on valdavalt poollooduslikud segametsad, mis pole kaugeltki võrreldavad istandikega.

Raiete kaudu võetakse kasutusse taastuvat materjali taastumatute materjalide ja fossiilsete kütuste asemel, seeläbi välditakse täiendavat süsinikuemissiooni, pakutakse tööhõivet ja omanikutulu. Säilikpuude ja vääriselupaikade ning teiste erinevate piirangute kaudu säilitatakse elurikkuse taastumise võimalused. Majandatavate ja kaitstavate metsade osakaal jaguneb Eestis selliselt, et piltlikult iga neljas metsas tehtud samm langeb rangelt kaitstavasse või keskkonnakaitseliste piirangutega metsa. Rangelt kaitstavate metsade, kus aktiivne inimtegevus on keelatud, pindala on suuruselt võrreldav Võrumaa pindalaga (rangelt kaitstavate metsade pindala on 2777 km², Võrumaa pindala on 2773 km²), majanduspiirangutega metsade pindala on võrreldav Saaremaa ja Muhu pindalaga (majanduspiirangutega metsade pindala on 2904 km², Saaremaa ja Muhu pindala on 2874 km²).

Seega oleme taganud, et Eesti metsad oleksid tootlikud, terved, elujõulised, looduslikult mitmekesised ning et nad tagaksid pikaajalise puidulise ja mittepuidulise kasutamise võimalused.

Kuna Eestit ei ähvarda ei metsade pindala ega sellega kaasnev pikaajaline ökosüsteemiteenuste vähenemine, metsade degradeerumine, elurikkuse vähenemine istandike kasvatamise tõttu ega muud TA kirjas viidatud, peamiselt troopilisi metsi ohustavad tegurid, on Eesti metsanduse lahterdamine jätkusuutmatuks avalikkust eksitav.

„Komisjon tõdes esmaspäeval riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas, et metsa teoreetilise juurdekasvu ja raiemahtude võrdlemine summaarselt ei näita tegelikku olukorda. Eksitavad on ka metsamaa pindala kasutamine metsade pindala tähenduses ja kaitstavate metsade juurdekasvu andmete kaasamine metsade jätkusuutliku raiemahu arvestusse.“

Raiemaht on jäänud alla juurdekasvu ka siis, kui rangelt kaitstavad metsad sellest arvestusest välja jätta. 2016. aastal oli majandatavate metsade juurdekasv 14,1 miljonit tihumeetrit, kõikide metsade juurdekasv 15,9 miljonit tihumeetrit ning hinnanguline raiemaht 11,3 miljonit tihumeetrit.

Metsade juurdekasvu kasutatakse võrreldava suurusena vaid riigi või piirkonna ressursikasutuse hindamisel. On oluline teada, et raieid kavandatakse seda võimaldavate metsade olemi põhjal. Eesti metsade vanuseline struktuur ei ole ühtlane – suhteliselt rohkem on vanemaid ja keskealisi metsi. Eesti metsade tagavara on suurenenud vaatamata raiutule keskmiselt 5,6 miljonit mᶟ aastas ehk summaarselt raiutakse vähem kui juurde kasvab.

Artikkel on avaldatud Postimehes 

info@eestimaavara.ee (+372) 55 66 5666 (+372) 600 80 55