Maade tagastamise ajal said lühikese aja jooksul paljudest eraisikutest metsa- või
põllumaa omanikud. Ka neist, kel puudus igasugune varasem kokkupuude
maatulundusmaade haldamisega. Kahe aastakümne jooksul on paljud õppinud enda
kinnistuid professionaalide tasemel majandama, aga mida teha, kui pole aega ega
energiat, et oma vara ise hallata?

On mitmeid põhjuseid, miks nii paljud metsa- ja põllumaad Eestis kasutuseta seisavad. Kõige
enam kuuleme, et oma maad hoitakse mustadeks päevadeks või pensionisambaks. Nii nagu ei
tõuse maja väärtus, mis aastakümneid tühjalt ja remontimata seisab, nii on ka metsamaaga.
Iga mets jõuab ühel hetkel raieküpse vanuseni. Selleks, et oma metsa sortimendist ja vanusest
ülevaadet saada, peaks iga metsaomanik omama metsamajanduskava. On oluline teada metsa
olukorda, näiteks kuna su mets küpseks saab. Küps mets kaotab seistes väärtust – sõltuvalt
sortimendist võib metsa väärtus viis aastat peale maksimaalse küpsuse saavutamist langeda
kuni kolmandiku võrra! Seda seetõttu, et raugaeas puud on vastuvõtlikumad erinevate
haiguste ja kahjurite levikule ning tormimurdudele.

Puiduturg on jõudnud läbi aegade kõrgeimale tasemele, mistõttu on paljud omanikud nüüd
asunud oma küpset metsa majandama. Selleks, et metsa raiuda, on lisaks kehtivale
metsamajanduskavale vaja taotleda raiepiletid, planeerida tööd ja väljavedu, leida vajalikud
masinad ja töömehed, tagada langi uuenemine ning teostada pinnase järelhooldus. Lisaks on
oluline leida raie teostaja, kes teeb tööd kvaliteetselt, sest vastasel juhul võib raiejärgne
kinnistu korrastamine osutuda suureks lisakuluks. See eeldab põhjalikke teadmisi valdkonnast
ning nõuab täiskohaga töö jagu aega ja pühendumist.
Kui metsaga ise majandamine osutub keeruliseks, tasub see usaldada asjatundjate kätesse.
Kompleksteenust pakub näiteks Eesti Maavara OÜ meeskond, kes lisaks igakülgsele nõu
andmisele pakuvad maaomanikele, kes tehinguni jõuavad, tasuta metsamajanduskava
koostamist.

Metsamaa hind sõltub materjalist kinnistul:
– kui palju seda on
– millised on puuliigid
– milline on sortiment (jämepalk, peenpalk, oksad, hake jne)
– milline on materjali kvaliteet
– milline on puistu kasvukoht ja mis on mulla boniteet

Oluline on ka kinnistu asukoht ja ligipääs. Soojade talvede ajal võib soise pinnasega
metsadest olla väljavedu võimatu teostada.

Ka välja renditud põllumaa pole hea pensionisammas
Paljud tublid maaomanikud on enda põllumaa rendile andnud, et vältida maa sööti jäämist või
võsastumist, mis on kasulik kohalikule põllumajandusele. Kui aga lähtuda maaomaniku enda
heaolust, siis pole põllumaa välja rentimine just kõige tootlikum investeering.
"Põllumaade rendihinnad on Eestis jätkuvalt võrdlemisi madalad ning senikaua, kuni maad
antakse endiselt tasuta või vorstilati eest kasutada, pole ka lootust, et konkurents hinda
kergitaks. Kuni see olukord säilib, on tootlikkust taotlevale maaomanikule rahaliselt
mõistlikum põld realiseerida ja raha näiteks kasvõi hoiu-laenuühistusse paigutada," selgitas
Eesti Maavara juhataja Marti Küttis.

Näiteks toob ta viie hektari suuruse põllu, mille kuju, ligipääs, mulla viljakus, asukoht ja
varasem kasutus tagavad näiteks hinna 3500€/ha. Kinkelepinguga saadud kinnistu puhul
tähendaks see, et 17 500€ suurusest müügisummast 3500€ ehk viiendik tuleb tulumaksuna
riigile maksta. Allesjäänud 14 000€ tootlikkus oleks 12% protsendiga hoiuse puhul aastas
1680€. Renti makstaks selle eest aga 100€/ha, mis teeb aastaseks rendituluks 500€ ning ka
selle pealt tuleb viiendik riigile loovutada. Vahe on seega neljakordne. Kinnistu müügi
maksustamine sõltub sellest, kuidas kinnistu müüjani jõudnud on – selles osas tuleks enne
realiseerimist konsulteerida asjatundjatega.

Põllumaade hinnad on alates 2004. aastast enam kui kuuekordistunud, sest eurotoetused lõid
põllumeestele saagi müügi kõrval olulise lisasissetuleku. PRIA toetusi kasutatakse enamjaolt
justnimelt maaomanikele rendi maksmiseks, mistõttu on üldiselt rendilepingutes
maksekuupäev pandud detsembri lõpuks, mil toetused laekuvad. Kui PRIA toetusi, mis
ulatuvad kuni 145€/ha, detsembris välja ei maksta, võib rendimakse laekumine edasi lükkuda
järgmise suveni, sest kevad nõuab põllumehelt algavaks hooajaks juba uusi investeeringuid.
„Meie poole pöördutakse hapuks läinud rendilepingutega enamjaolt kahel põhjusel: esmalt
mitu aastat hilinenud rendimaksed, mille hilinemist põhjendavad põllumehed erinevate
põhjustega, näiteks kehva hooajaga. Sellist edasilükkamist ja viivitamist talutakse kauem
väikemates kohtades, sest kohaliku inimesega ei taheta tüli. Üks meie klientidest kartis ka
näiteks, et põllumees ei lükka enam talvel tema sissesõiduteed lumest lahti kui oma põllu
kellelegi teisele rendib või müüb. Selgitasimegi talle, et vald maksab selle eest ja ei tasu
selliseid manipuleerivaid ähvardusi tõsiselt võtta,“ selgitas Küttis. Ta tõdes ka, et väikestes
kohtades on põllumehed tihtipeale sõlminud omavahel kartellikokkulepped, et üksteise maid
üle ei võeta, mis nullib konkurentsi ja teeb uue rentniku või ostuhuvilise leidmise
maaomaniku jaoks keeruliseks.

Teisalt on Küttise sõnul levinud ka eksitavad rendilepingud, mille puhul maaomanike
juriidilise asjatundlikkuse puudumist kasutatakse osavalt nende vastu ära. „Inimesed on
jäänud ka uskuma seda, et kui põllumees on rendilepingus fikseerinud ostueesõiguse, siis
tulebki see põld neile ära müüa ka juhul kui nad pakuvad väiksemat hinda. Tegelikult peab
seadusliku eesostuõiguse kandma kinnistusraamatusse läbi notariaalse tehingu ning kui seda
tehtud pole, pole sellisel punktil rendilepingus mingit juriidilist kaalu. Heausklikult toimetaval
maaomanikul pole vaja karta, et maad mujale müües seisab ees kohtutee. Meil on läbi aastate
olnud keeruliste rendilepingutega nii palju kogemust, et oskame nüüdseks ka kõige
keerulisemate kaasustega kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni jõuda,“ kinnitas Küttis. Ta
täpsustab, et tasub meeles pidada, et rendilepinguid ei saa Võlaõigusseaduse alusel

vegetatsiooniperioodil lõpetada ning lõpetamisest tuleb reeglina pool aastat ette teatada. Kui
rendilepingut poolte kokkuleppel lõpetada ei saa, lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti
Vabariigi seadustele kohtus.

Ehkki põllumaade hinnad on ajaloo kõrgeimal tasemel, on turg samas ebastabiilne.
Põllumajandussaaduste hindade suur kõikumine ning pindalatoetuste langemine on ainult üks
osa selle valdkonna muredest. Sellise põua puhul nagu tänavu suvel on põllumehed hädas ka
näiteks kahjuritega – ehk siis ajal, mil saagid paistavad tulevat niigi kehvad, peavad nad
leidma veel lisaraha, et investeerida taimekaitsesse. See võib tuua kaasa makseraskusi (ka
rendimaksetes), aga tõmbab hoogu maha ka põllumaa müügihindadel, sest kui langeb üldine
nõudlus, langevad ka põllumaa hinnad.

Meie Eesti Maavara meeskonnas ei usu sellesse, et on olemas üks ja ainuõige viis oma maad
majandada, mistõttu pakume laia spektrit teenuseid kõigile maaomanikele vastavalt nende
vajadustele. Üks on aga kindel: kui juba majandada, siis teadlikult. Keegi meist ei proovi ise
remontida oma torusid, autot, maja ning lisaks veel opereerida iseenda haiget põlve. Vahel
lihtsalt tasub end asjatundjate kätte usaldada.