Teie nimi *

Teie e-post *

Teie telefoninumber

Katastrinumber või kinnistu tunnus *

Lisainformatsioon (näiteks hinnasoov)

Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.

Metsi peab uuendama paljuski ühiskonna soovi tõttu tarbida puidust tooteid, aga ka selle tõttu, et omanik soovib oma metsast tulu teenida ning nautida metsa kui elurikkust ja väärtust, selgitas Marku Lamp täna Tartus toimuval metsanduse seminaril „Metsa uus tulemine”.
Samas peab metsaomanik Lambi sõnul arvestama tõsiasjaga, et metsa uuendamisest, mida tema teeb justkui enda tulubaasi suurendamiseks, saavad kasu ka riik ja ühiskond tervikuna. Miljoni tihumeetri kasutusele võtmise tulemusena tekkib näiteks arvestuslikult rohkem kui kaks ja pooltuhat uut töökohta.

„Riik on metsauuendamist erametsades edendanud näiteks tulumaksuseaduse muutmisega, metsaseaduse regulatsioonide lihtsustamisega, MAK-i ja riikloike toetustega, ka uue jahiseadusega ja KIK-i toetustega, mis mõeldud metsataimekasvatajatele,” kirjeldab Lamp hoobasid, mida riiklikul tasemel metsade uuendamise hoogustanmiseks rakendatud. „Riigi ülesanne on ka seemnevaru olemasolu tagamine ja turule jõudvate taimede kvaliteedi kontrollimine.”
Samas tõdes ta, et näiteks metsakultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise strateegia on siiani tegemata, mistõttu puudub ka selge mehhanism, kuidas tagada kodumaiste taimede pidev olemasolu turul. Tekkib küsimus, kas riik peaks puuduolevad taimed ise kasvatama. Metsaomanikud väidavad näiteks, et taimi võiks selgi kevadel olla praegusest kaks korda rohkem.
Tõisest küljest – kuna nõudlus taimede järele on aastate lõikes heitlik, ei sisenda see eraettevõtjatesse erilist kindlust ja perspektiivikust taimlate rajamiseks, eriti, kui tahetaks taimi kasvatada kümneid ja ehk isegi sadu tuhandeid. See on riskiäri ja enamik ärimeestest ei ole valmis panema raha säärase riskiga ettevõtmise alla.
„Siiski toetab ka uus koalitsioonilepe metsauuenduse edendamist,” ütles Lamp. „Ja näha on, et ka ühistud muutuvad järjest elujõulisemaks. See annab lootust, et ühiselt suudame metsauuendamise valdkonda jätkuvalt arendada. Tulevikumetsad saavad olema erinäolised, tänasest kindlasti paremini kaitstud, hooldatud, toodavad ühiskonnale rohkem tulu ja seovad rohkem süsinikku. Samas on iga mets omaniku nägu.”

Artikkel on avaldatud Maalehes

 

info@eestimaavara.ee (+372) 55 66 5666 (+372) 600 80 55