Teie nimi *

Teie e-post *

Teie telefoninumber

Katastrinumber või kinnistu tunnus *

Lisainformatsioon (näiteks hinnasoov)

Põllumajandusettevõtete maksehäirete summa on suurenenud 1,5 miljonist 2,3 miljoni euroni.

 

Kui Venemaa möödunud aasta augustis Euroopa Liidu toidukaupadele sisseveokeelu kehtestas, siis pakkus põllumajandusminister Ivari Padar, et pangad võiksid vajaduse korral raskustes põllumeestele vastu tulla. Sellega oldi toona lahkelt nõus.

 

Esialgu tundus, et põllumehed ei tunne selle võimaluse vastu suurt huvi, kuid praeguseks on pilt juba hoopis teine. Swedbank küll ei avalda, kui mitu maksepuhkuse taotlust neile on laekunud, kuid olukorda ilmestab see, et veel 2013. aastal oli neid avaldusi null. SEB pangast on laenude maksepuhkust või tagasimaksegraafiku muutmist küsinud kümmekond põllumeest. Danske pangst on seni maksepuhkuse võtnud ainult üks klient.

Kehvemad näitajad

Märke põllumeeste majandusraskustest näitab ka krediidiinfo värske 2014. aasta teise poolaasta maksehäirete uuring. Selles torkab silma just põllumajandussektor, mille ettevõtete näitajad muutusid erinevalt teistest majandusharudest kehvemaks (vt graafik).

 

2014. aasta teine pool oli eriline, sest korraga kukkusid eri valdkondade tegijad.

 

Põllumeeste keskliidu juhi Kalev Kreegipuu sõnul oli 2014. aasta teine pool eriline seetõttu, et korraga kukkusid n-ö auku eri valdkondade tegijad – nii seakasvatajad, piimakarjakasvatajad kui ka teraviljakasvatajad. Seakasvatajatele mõjus peale Venemaa embargo ka Aafrika seakatku oht. Liit on korraldanud uuringu, mille järgi on põllumajandusettevõtete mured selgelt näha. Tähtajaks tasumata arveid oli varasemast rohkem: 60 küsitletud ettevõttest 17 olid sunnitud palgapäeva edasi lükkama ja küsitletud ettevõtted olid kokku koondanud 31 töötajat.

Pangad on põllumeeste kehvemas olukorras üsnagi paindlikult käitunud. Seni on Swedbank kõik maksepuhkuse taotlused rahuldanud ja vajaduse korral on pikendatud ka kevadtööde finantseerimislaenude tagasimaksmist. „Meie kevadtööde finantseerimise lepingutes on sees ka lihtne pikendamise võimaluse punkt, mille kasutamiseks piisab vaid kirjaliku sooviavalduse esitamisest. Peale selle pikendatakse viie päeva jooksul tagasimakse tähtaega, ilma et oleks vaja täiendavaid dokumente esitada,” selgitas panga põllumajandussektori juht Meelis Annus.

Augusti lõpu seisuga oli Swedbanki põllumajanduse ja metsanduse krediidiportfell 177,2 miljonit eurot, kuid novembri lõpu seisuga juba 192,2 miljonit eurot. Annuse sõnul näitab see, et pank mitte ainult ei rahulda maksepuhkuse taotlusi, vaid annab ka uut krediiti, kui vaja. Samal ajal soovitas ta põllumeestel tõsiselt kulusid kokku hoida, et leida võimalusi tootmise omahinda alandada. „Madalate väljamüügihindade taastumist ilmselt lähikuudel ei toimu ja oluline on uue keskkonnaga kohaneda,” ennustas Annus.

Peale selle ei soovita pank praegu põllumeestel kulutada käibevahendeid põhivara soetamiseks, kui sellega ei kaasne just märkimisväärset kulude vähenemist või kui investeering ei ole möödapääsmatu. „Usun jätkuvalt, et põllumehed, kes on mõistlikult investeerinud ja pole soetanud tehnikamüüjate odava intressi pakkumise varjus kallist ja vajadusest võimsamat tehnikat, elavad selle perioodi üle,” lisas Annus.

Riskidega arvestati

Danske panga hinnangul on nende põllumajandusettevõtjatest kliendid idaturu riskidega arvestanud ja neid hästi maandanud. Panga kinnitusel ei ole põllumeestele keerulisemaks läinud ka uute laenude saamine. „Riskide hindamisel on esmatähtis korrektne ja arusaadav kassavoog ja alles seejärel on tähtis ka tagatisvara,” kinnitas Danske panga ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur.

SEB hinnangul suhtuvad põllumehed praegu uute laenude võtmisse ettevaatlikult ja tootmisvõimsust suurendavate investeeringute tegemiseks soovitakse enamasti stabiilsemat keskkonda. Pank möönab, et nad analüüsivad uusi projekte praegu mõnevõrra konservatiivsemalt, lähtudes teguritest, mis näiteks aasta tagasi veel päevakajalised ei olnud.

Lähipäevil kavatseb põllumeeste keskliit korraldada uue põllumajandusettevõtete olukorra uuringu. Keskliidu president Kreegipuu prognoosib, et sealt vaatavad vastu veelgi süngemad arvud.

 

Põllumajandusminister ­Ivari Padar möönis, et sektoris on keeruline seis ja kõige kriitilisemasse seisu on jäänud ettevõtted, kellel oli juba varem raskusi. „Samuti on hädas need, kes on viimasel ajal teinud väga äkilisi investeeringuid. See teeb loomulikult murelikuks ja me tegeleme kõikide variantidega, mis me saame,” kinnitas minister.

Padari sõnul tuleb tekkinud olukorda käsitada kui Euroopa Liidu ja Venemaa vahelist erimeelsust, mille lahendused peavad olema ühtsed ja tulema Euroopa Liidult. „Me oleme saavutanud selle, et EL on meile eraldanud erakorralisteks meetmeteks ligi seitse miljonit eurot, mille me veebruari keskel välja maksame. Oleme loomulikult alustanud ka protsessi, et ­EL-ist jätkutoetust saada,” tutvustas ta riigi samme.

Padar loetles veel toetusi, mida põllumeestele praegu makstakse või on kavas maksma hakata. Muu hulgas lubas ta, et üritab 2016. aasta eelarvesse tagasi saada n-ö top-up-raha, mis 2013. aastal sealt välja võeti. See on riigi lisatoetus põllumeestele.

Uue meetmena kavatseb riik anda raskustesse sattunud ettevõtetele Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu kapitalisüste, mille maksimumsuurus esmatootjale on 15 000 eurot ja muudele ettevõtetele 200 000 eurot.

Peale toetuse peab Padar oluliseks ka aktiivselt alternatiivturgude otsimist. „Näha on, et töö käib. Käib nii Hiina kui ka Jaapaniga, käib töö lähiturgudega. Küllap see lõpuks ka peab tulemust andma. Lihtsalt need asjad ei käi niimoodi nipsu pealt,” lausus ta.

Padari sõnul tuleb 2015. aasta põllumeestele kindlasti keeruline, kuid ta loodab, et teisest kvartalist hakkab olukord siiski stabiliseeruma. „Igal kriisil on oma iseloom ja kriisideks peab valmis olema. Praeguse kriisi õppetund on see, et põllumehed kontrollivad väga väikest osa lõpptoodangu hinnast ja see peab muutuma,” ütles põllumajandusminister.

5938554c55872385c0-70643007

Artikkel on avaldatud Delfis

 

 

info@eestimaavara.ee (+372) 55 66 5666 (+372) 600 80 55