Teie nimi *

Teie e-post *

Teie telefoninumber

Katastrinumber või kinnistu tunnus *

Lisainformatsioon (näiteks hinnasoov)

Lihatootjate seis on praegu keeruline, kuna Venemaa oli EL sea- ja veiselihale kõige tähtsam eksporditurg. Eesti lihatootjatele avaldavad survet Venemaa impordipiirangute tõttu võimendunud lihahinna langus ning seakatku leviku tõttu kehtestatud täiendavad piirangud ja kulud.

Lihatootjate olukorda ei muuda lihtsamaks ka juba 2009. aastast alates siseturul vähenenud liha tarbimine. Kui 2009. aastal tarbiti Eestis inimese kohta 75,6 kg liha, siis möödunud aastaks oli liha tarbimine vähenenud juba 68,9 kilogrammile.

EPKK lihatoimkonna esimehe Riho Kaselo sõnul on lihasektoris kõige haavatavam hetkel seakasvatus. Juba mitu aastat on olnud keelatud elussigade eksport Venemaale, alates augustist on ka liha väljavedu Venemaa impordipiirangute tõttu sinna keelatud, mis on põhjustanud Euroopa Liidus sealiha hinna olulise languse, mida viimastel nädalatel on üha enam tunda ka Eesti turul.

Sigade Aafrika katku levik raskendab lisaks EL siseturul kauplemisele ka võimalusi sealiha eksportimiseks kolmandatesse riikidesse, nii on näiteks osa Aasia riike lõpetanud sealiha impordi Poolast. Venemaa embargo tõttu on langenud ka veiseliha hind kogu Euroopas. Seetõttu on vajalik Eesti ametiasutuste igakülgne toetus Eesti lihatootjatele ja loomakasvatajatele uute turustusvõimaluste leidmiseks ja sanitaartõkete kõrvaldamiseks kolmandatesse riikidesse eksportimisel. Oluline on ka riigipoolne finantstugi nii toetuste kui garantiide näol kriisi mõjude leevendamiseks.

Täna toimub Tartus konverentsikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents „Lihafoorum 2014“, kus antakse ülevaade lihaturu suundumustest erinevate loomakasvatusharude lõikes, põllumajanduspoliitika meetmetest lihasektori toetuseks ja analüüsitakse Eesti lihasektori konkurentsivõimet.

Lambaliha tootmisest räägib foorumil Eesti Lambakasvatajate Seltsi juht Ell Sellis, kelle sõnul on kahjuks tavaline, et ostja kauplustest lambaliha ei leia. Sellise sõnul on lambakasvatajate eesmärgiks suurendada tapatallede ja nuumamiseks müüdavate tallede kogust ning tagada nende parem ja ühtlasem kvaliteet. Lambaliha jõudmine poelettidele eeldab ka, et Eestisse tuleb juurde lammaste tapavõimalusi. Kuna üle poole Eesti lammastest on kasvatatud mahetootmises, siis on üheks võimalikuks arengusuunaks ulatuslikum maheliha turustamine.

Statistikaameti andmetel kasvatati Eestis 2013. aasta lõpu seisuga 261 tuhat veist, sigade arv oli 358,7 tuhat, lambaid ja kitsi oli kokku 86,8 tuhat, lindude koguarv oli 2 139 200. Statistikaameti esialgsetel andmetel tootis lihatööstussektor eelmisel aastal 118,7 miljoni euro väärtuses toodangut. Lihatööstussektori kogutoodangu osatähtsus oli toiduainete tööstuses 2014. aasta I poolaastal 16,1%.

Artikkel on avaldatud Maalehes

 

info@eestimaavara.ee (+372) 55 66 5666 (+372) 600 80 55