Autor: Alari

Tulekul on kõrgem maamaks. Kuidas vältida ähvardavat maksuhüpet?

Valitsusliit on kokku leppinud: järgmisel aastal peaks Eestis läbi viima maa korralise hindamise, et ühes sellega saada uued alused maamaksu arvestamisele. Mida see maaomanikule kaasa toob?

Üks eesmärk on, et maamaksu kehtestamisel lähtutaks n-ö õigluse printsiibist, millest omakorda võib välja lugeda, et ennekõike ootab maamaksu tõus ees Tallinnas, Harjumaal ja teiste tõmbekeskuste lähistel asuvate maatükkide omanikke, kuna neis kohtades on maa väärtus märksa kõrgem kui kusagil ääremaal. Praegused maa maksustamise hinnad ei arvesta eriti tegeliku turuväärtuse ja asukohaga, mistõttu pealinnas magusas kohas paiknevate kinnistute omanikud maksavad suhteliselt sama suurt maamaksu, kui tuleb maksta mõnes maakohas. Küpsemas on plaan selline n-ö kingitus madala maamaksu näol kaotada ning määrata igale maatükile maks, mis arvestab ka tegeliku maa turuväärtusega.

Tegelikult olime kolm aastat tagasi sarnases olukorras, kui keskkonnaministeerium oli juba sõnastanud maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse. Toona ei jagunud poliitikutel otsustuskindlust, sest peljati just maamaksu tõusu – ei leitud töötavat hooba, millega maa väärtuse kiirest tõusust tingitud maamaksu tõusu tasandada.

Nüüd on valitsus võtnud sihiks see hindamine ikkagi läbi viia. Kui aasta alguses sellekohane otsus langetatakse, siis maa-amet on lubanud hindamise tulemused kätte saada 2021. aasta lõpuks. Seega võivad maamaksu arvutamise põhimõtted muutuda 2022. aastast.

Muu hulgas on vaja määratleda katastriüksuste hindamise läbiviimise kord. 2016. aastal leiti, et see võiks toimuda igal neljandal aastal pärast eelmist hindamist. Ka praegu soovib maa-amet oma tegevustes lähtuda eeldusest, et hindamine toimub regulaarselt ning et selle käigus ei leita mitte maa maksustamise hinda, vaid katastriüksuse väärtust.

“Maa-amet korraldab hindamise ja andmete avalikustamise, ent kuidas neid andmeid maksustamiseks kasutatakse, ei ole enam meie otsustada,” nendib maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu.

Üks on selge – viimati 2001. aastal korraldatud maade hindamise andmed ei kajasta enam tegelikkust. Maade väärtus on selle ajaga üldiselt kõvasti tõusnud ning see, et hindamist ei ole pika aja jooksul läbi viidud, mõjutab ka omavalitsuste tulubaasi.”OECD hinnangul peaks Eesti koguma rohkem eelarvevahendeid kinnisvaramaksust, kaotama selleks maksuvabastused ja võtma maksu aluseks kinnisvara turuhinna.

Kinnisvaraspetsialistid on valdavalt siiski seda meelt, et tehtagu süsteem ümber kuidas tahes, lõpuks tähendab see igal juhul maamaksu tõusu. Ennekõike kohtades, kus varem laius näiteks võsastunud tühermaa, aga nüüd seisavad uhked paarismajad. Aga mitte ainult – sisuliselt tabaks hinnatõus kõiki Eesti piirkondi.

Maa-ametis ollakse seisukohal, et pärast sellist hindamist saab iga maaomanik pildi oma maa tegelikust väärtusest selgemaks. Asi on selles, et piirkondades, kus kinnisvaraarendus aktiivne, on maa turuväärtus viimase ligemale paarikümne aastaga mitmeid kordi kerkinud. Teiseks kergitas maa turuhinda Eesti liitumine Euroopa Liiduga – seni kasutuna seisnud maatükid võeti maatulundusmaana käibesse, et näiteks haritava põllumaa toetust saada.

Viimaste aastate keskkonnaministrid eelistasid lähtepunkti, et n-ö riiklikku maa hindamist pole üldse vaja ja maa maksustamisel piisab, kui võtta aluseks turuhind. Praegu pole aga tehtud üht ega teist.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD on Eesti riigijuhtidele korduvalt meelde tuletanud, et Eesti peaks vähendama tööjõu maksustamist ning suurendama just varade maksustamist. OECD hinnangul peaks Eesti koguma rohkem eelarvevahendeid kinnisvaramaksust, kaotama selleks maksuvabastused ja võtma maksu aluseks kinnisvara turuhinna. Niisiis võiks küsida: kas siit terendab tulevikus veel hoopis suurem plaan, näiteks maamaksuvabastuse kaotamine?

MIS ON MIS? Riigi Teataja, maa-amet, Maamaks

Maamaksu arvutamise aluseks on 2001. aasta maa korralise hindamise käigus kehtestatud maa maksustamise hind.
Maamaksu arvutatakse maamaksumäära alusel. Viimase kehtestab kohalik omavalitsus ja see võib olla 0,1–2,5% maa maksustamishinnast (põllu- ja loodusliku rohumaa puhul 0,1–2%).
Maamaksust laekuv tulu läheb kohalikule omavalitsusele.
Valdavalt rakendatakse Eestis praegu maksimaalset maamaksu­määra.
Kehtiva seaduse järgselt tuleb maa hindamise tulemusi võtta automaatselt maa maksustamise aluseks.
Maamaksu hüppelise kerkimise vältimiseks tuleb maa hindamine ja maa maksustamine teineteisest lahku lüüa.
Maamaksu ei kohaldata nn kodualusele maale, kui selle suurus on tiheasustusalal kuni 1500 m² või hajaasustuses kuni kaks hektarit.

Otsustusõigus valdadele ja linnadele

Uue maa korralise hindamise läbiviimise üks arhitekte, riigihalduse minister Jaak Aab nimetab üheülbaliseks lähenemiseks jutte sellest, nagu peaks maamaks pärast hindamise läbiviimist kindlasti mitu korda tõusma. Just Aab tegi kevadel ettepaneku, et maa korralise hindamise läbiviimine valitsusleppesse kirja saaks. Nii ka läks ja nüüd peab valitsus järgmise aasta alguses selles osas midagi otsustama. Olgu öeldud, et riigihalduse minister peab muu hulgas hoolitsema ka valdade-linnade tulubaasi täienemise eest.

“Uue maa korralise hindamise läbiviimise mõte on selles, et maa maksustamise alus oleks objektiivne ja vastaks maa tegelikule hinnale ning oleks piirkonniti õiglane,” selgitab Jaak Aab. “Kuidas korraline hindamine puudutab maamaksu, on juba järgmine poliitiline otsus. Mina pooldan seda, et kohalik omavalitsus saaks senisest rohkem otsustada, kuidas enda haldusterritooriumil maad maksustada. Näiteks mõnele maa kasutusotstarbele soodustuste rakendamise või maa sihtotstarbele vastava maksumäära kehtestamisega.””Kui kaht hindamist eraldab väga pikk vahe, siis võiks kehtestada piirmäärad, kui palju võib maksimaalselt igal aastal maamaks tõusta.

Aab usub, et kui uue hindamise läbi maa väärtus senisega võrreldes kõvasti kerkib, siis vallad ja linnad langetavad vastavalt ka maamaksumäära, et maksutõus ei tabaks kinnisvaraomanikke hüppeliselt. Lisaks võib Aabi sõnul osutuda vajalikuks mingite piirmäärade ja üleminekuperioodide kehtestamine.

“Ei ole õiglane, kui paikades, kus maa hind on aasta-aastalt muudkui üles läinud, makstakse endiselt liiga vähe maamaksu; samas kohtades, kus maa hind pole kuigivõrd muutunud, makstakse sisuliselt sama palju,” leiab Aab. “Eesmärk ei ole saada juurde meeletult tulusid, vaid kaasajastada ja korrastada katastriüksuste hinnad ning muuta see info kõigile kättesaadavaks.”

Ta kinnitab, et pole kuulnud valitsusringkondades räägitavat, et kehtivat kodualuse maa maksuvabastust keegi tahaks ära kaotada või piirata. “Loodan, et saame vähemalt hindamise protsessi läbi viia,” ütleb ta. “Ja ega jaanuaris tule veel otsustada, milline maamaksu arvestamine täpselt välja näeb, seda on aega arutada.”

Laam Kinnisvara juhatuse liige Aivar Villemson on seda meelt, et kui korraline hindamine läbi viiakse, siis see tähendab ikka maamaksu tõusu – keegi lihtsalt ei mõtle sellele enne, kui arve uue summaga postkastis on. Samas tunnistab ta, et maa hinnastamise erisused on suured ja selleks ei pea võrdlema Harjumaad Võrumaaga, ka Tallinna läheduses on käärid meeletud.

“Ainuüksi Rae vallas on sisuliselt kolm eraldi kinnisvaraturgu. Näiteks Peetri külas ja Järvekülas tahavad kõik arendada, tehinguid on rohkem kui Pärnu linnas ja maa väärtus kõrge; Jüris on olukord selline keskmine; aga Vaidas on maa juba kolm korda odavam,” iseloomustab Villemson. “Maa väärtus on totaalselt erinev, kuid maamaks enam-vähem sarnane. Aga ma ei kujuta hästi ette, kuidas hinnastamist õiglasemalt reguleerida.”

Hinnatakse iga maatükki eraldi

Triinu Rennu möönab, et ta ei saa väita, et maamaks ei tõuse pärast hindamist. Tõepoolest – kui maa hindamine praeguse korra alusel läbi viia ja kehtestada uus maa maksustamise hind, siis tähendaks see automaatselt ka maamaksu tõusu. Ja arvestades, kui palju maa on piirkonniti kallinenud, siis valdavalt võiks seda tõusu ka hüppeliseks pidada.

“Maakatastri roll on näidata maa kohta ajakohast infot, sealhulgas ka maatüki väärtust. Kui suudame igale maatükile määrata ajakohase konkreetse väärtuse, saab iga maaomanik selge pildi, kui palju tema maa tegelikult on väärt,” selgitab Rennu. “Tõsi, maa-amet ei võta hindamisel arvesse maatükil asuvaid ehitisi või seal kasvava metsa väärtust. Aga igatahes tagab iga maatüki kohta avaliku hinna näitamine turu õiglase ja läbipaistva toimimise. Olgu siis maa müümise, kasutusse andmise või servituudi hinna määramise korral.”

Kinnisvaraturg ja -hinnad liiguvad ikka omasoodu, aga nõnda looks riik Rennu sõnul üldise kõigile vabalt kättesaadava ja pädeva baasteadmise. Samuti looks aluse õiglasemaks maksustamiseks, vältimaks praegust olukorda, kus Harjumaal ja Võrumaal ei erine makstav maamaks kuigi palju, ent võrreldava suurusega maatükkide turuväärtus Harjumaal on kümneid kordi kallim.

Et need teadmised kajastaks tegelikku turusituatsiooni, tuleks maa väärtust kajastavat korralist hindamist läbi viia regulaarselt, näiteks iga nelja aasta tagant. Ning selle üle otsustamine võiks olla seaduses määratud, mitte ei peaks sõltuma poliitilisest tahtest, leiab Rennu.

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss ütleb, et maa korralise hindamise läbiviimise teostamisele ollakse praegu lähemal kui kunagi varem. Ta räägib, et sellise hindamise aluseks on reaalselt toimunud kinnisvaratehingute andmed. Ligemale kahekümne aasta jooksul toimunud piirkondlikke hinnatrende nimetab ta väga sarnasteks, ainult et kohas, kus põllumaa maksis 2001. aastal näiteks 600 eurot hektar, tehakse nüüd tehinguid hinnaga 3500 eurot hektar.

“Turuhinna statistika ei saa asendada maa korralist hindamist, sest viimane hindab iga maatükki eraldi. Turuhindade statistika näitab meile Harjumaa keskmist hinda, aga ei ütle, palju maksab maa Tallinnas või Paldiskis. Maa korralise hindamisega saame palju detailsema ülevaate,” kirjeldab Juss.

Triinu Rennu sõnul on oluline, et kõrvuti maa uue hindamisega leiaks riik ka kaitsemehhanismid, mis takistaksid maamaksu järsku tõusu. Rahandusministeerium ja maa-amet tegelevadki praegu kõikide tulu- ja kulupoolte arvutamisega, et saada kokku ettepanekute pakett, mille alusel valitsus saaks maa korralise hindamise küsimuses otsuse langetada.

“Õigusriigi põhimõttega ei käi ettearvamatult järsud maksutõusud kokku. Nii tuleb meil ja rahandusministeeriumil mõelda, kuidas seda vältida,” märgib Rennu. “Kui kaht hindamist eraldab väga pikk vahe, siis võiks ju kehtestada piirmäärad, kui palju võib maksimaalselt igal aastal maamaks tõusta. Ja kuna maamaksu määra kehtestab kohalik omavalitsus, tuleb siiski eeldada, et volikogu väga äkiliselt maksu tõstma ei hakka.”

Artikkel on avaldatud Maalehes

Üleminekutoetuste kärpimine on tugev löök kodumaisele põllumajandustootmisele

Üleminekutoetuste ootamatu vähendamise analüüsimiseks korraldatakse Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu erakorraline kohtumine.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsus esmaspäevaks kokku nõukogu erakorralise kohtumise, et analüüsida valitsuse poolt tehtud suuri kärpeid järgmise aasta üleminekutoetuste maksmisel ja võimalikke edasisi samme. Valitsus andis teisipäeval teada, et vaatamata varasematele lubadustele vähendatakse järgmisel aastal üleminekutoetuste summat 15,3 miljonilt eurolt vaid 5 miljonile eurole.

„Üleminekutoetuste kärpimine on tugev löök kodumaisele põllumajandustootmisele, mis on mitme varasema ebasoodsa aasta tõttu sattunud keerukasse finantsseisu. Olukorras, kus Eesti põllumeestele makstav Euroopa Liidu otsetoetuste tase on umbes kolmandiku võrra väiksem Euroopa Liidu keskmisest ja meie tootmiskulud umbes kolmandiku võrra keskmisest kõrgemad, on siseriiklikel toetustel ettevõtete konkurentsivõime tagamisel väga oluline roll,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Kreeni sõnul on suur hulk koja liikmeid väljendanud muret usalduse vastu poliitilisse süsteemi, kus nii olulised suunamuutused jõuavad ettevõtjateni alles pärast otsuse tegemist. Jüri Ratase poolt juhitud eelmine valitsusliit suutis taastada põllumajandusettevõtjate kindlustunde ja paistis silma kohalikku põllumajandust ning maaelu soosiva poliitikaga. Ka praeguse võimuliidu lepe oli paljulubav, kuid tekkinud olukord sunnib seisukohti üle vaatama.

„Kutsusingi olukorra analüüsimiseks ja edasiste sammude otsustamiseks kokku nõukogu erakorralise koosoleku. Lisaks üleminekutoetustele on päevakorral mitmed sektori jaoks väga olulised otsused: Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve, põllumajandusliku diislikütuse tulevik ja maade ümberhindamisega seonduv, mis kõik omavad suurt mõju ettevõtete finatstulemustele“ selgitas Kreen.

Tulenevalt EPKK põhikirjast on nõukogu istung kinnine.

TASUB TEADA

Üleminekutoetused on üks oluline osa EL ühise põllumajanduspoliitika kokkuleppest aastateks 2014-2020. Üleminekutoetuste ülesandeks kompenseerida meie tootjate

madalamaid otsetoetusi võrreldes teiste EL liikmesriikide konkurentidega. Eesti otsetoetuste tase moodustab järgmisel aastal vaid umbes 66% ELi keskmisest.

Eesti varasemad valitsused jätsid aastatel 2014-2016 kolme aasta jooksul põllumajandustootjatele üleminekutoetusi maksmata kokku 69,1 miljoni euro ulatuses. Keskerakonna juhitud eelmine valitsuskoalitsioon taastas üleminekutoetuste maksmise aastateks 2017-2019 ELi poolt lubatud maksimaalses mahus.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Valitsus kaalub lähiajal maa uuesti hindamist

Valitsus plaanib tuleva aasta alguses otsustada maade korralise hindamise üle – seda ei ole tehtud viimased 18 aastat. Korralise hindamise uuesti läbi viimine võib kohalikele omavalitsustele märgatavalt rohkem maamaksutulu tuua.

Valitsuse nelja aasta tööplaanis on sees punkt, mis näeb ette et valitsus plaanib suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust, tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. Selle üks alalõik ütleb, et tuleva aasta jaanuariks koostab keskkonnaminister koostöös rahandusministri ja riigihalduse ministriga maa korralise hindamise ja sellest tulenevad maamaksu seaduse muudatuse ettepanekud.

Riigihalduse minister Jaak Aab rääkis, et nüüdseks on kokku kutsutud ministeeriumidevaheline töögrupp, mis peaks tõepoolest jaanuariks valitsuse lauale tooma soovitused, mida täpselt teha. Siis võiks valitsus sisulise otsuse maade uuesti hindamisel ära teha ja samas vaadata üle maa maksustamisega seonduva seadusandluse.

Kõige varasemalt võiks Aabi hinnangul maamaks tõusta alles paari aasta pärast, sest korralist hindamist ei ole võimalik üle öö teha.

“Ma olen varem saanud sellise tagasiside, et koos hindamise ja ettevalmistuse protsessiga see kestab kuskil kaks aastat. Kui otsus on tehtud,” ütles Aab.

Praegu kehtiva seaduse alusel on maa maksumäär 0,1-2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas. Sellele rakenduvad mõningad erandid ja vabastused. Näiteks põllumajandusliku maa maksimaalne maksustamise summa on madalam ja eraisikute kodu alune maa on üle Eesti maamaksust vabastatud. Täpse määra, millega maad maksustada, valib seadusega kehtestatud vahemikest kohalik omavalitsus.

Maa maksustamise aluseks oleva maa väärtus leitakse korraliste hindamiste käigus. Neid hindamisi on Eestis läbi viidud kolmel korral – 1993. aastal, 1996. aastal ja 2001. aastal. Seega viimati hinnati maade väärtust 18 aastat tagasi.

Keskkonnaministeerium teatas mõned aastad tagasi, et “on selge, et praeguseks on eelmise maa korralise hindamise tulemused vananenud ning tulemuste kasutamine on piiratud ja tekitab ebaõiglust”.

Maade korralist hindamist ei ole 18 aasta jooksul läbi viidud, sest seadus küll näeb ette maade korralise hindamise, kuid ei kehtesta mingeid tähtaegu, millal seda peaks tegema.

Kuigi Eestis on haldusreformi järgselt 79 omavalitsust, siis rakendatakse jätkuvalt maamaksukorda vana haldusjaotuse järgi ja Eestis on kokku 141 maamaksutsooni.

Kui seadus lubab minimaalselt kehtestada maamaksu määraks 0,1 protsenti maa hindamisjärgsest hinnast siis nii madalat määra ei rakendata Eestis mitte kusagil. Madalaim määr on Pärnu linna ühes maksupiirkonnas – 0,5 protsenti. Alla ühe protsendi on maksumäär kokku kuues piirkonnas. Alla kahe 32 piirkonnas.

Maksimaalses määras rakendatakse maamaksu 74 piirkonnas.

Kokku said omavalitsused sel aastal maamaksu 59,3 miljonit eurot. Selle maksu küll kogub kokku keskvalitsus, kuid see liigub tervikuna otse kohalikele omavalitsustele. Kui nüüd uus maade korraline hindamine läbi viia, võiks kogutav maksutulu märgatavalt kasvada.

Lisa 300 miljonit?

Sotsiaaldemokraatlik erakond lubas oma valimisprogrammis viimaks maade korralise hindamise läbi viia.

Kuna rahandusministeerium analüüsis parteide valimisprogramme, siis leidis ministeerium ka sellele plaanile kiirhinnangu. “Maa hind on kasvanud viimase hindamisega võrreldes keskmiselt kuus korda. Kui eeldame sellises mahus maamaksu laekumise kasvu, tähendaks see lisalaekumist umbes 300 milonit eurot,” märkis ministeerium kevadel valimisprogrammide analüüsis.

Samas märkis ka ministeerium, et ilmselt langetaksid kohalikud omavalitsused maksumäärasid, et oma elanike maksukoormuse tõusu kompenseerida, mistõttu mõju tuleks väiksem. Seega on keeruline öelda, kui palju peaksid hakkama maaomanikud omavalitsustele rohkem maksma.

Sama meelt on ka Jaak Aab. “See peaks üldiselt mingil määral kindlasti tõstma maamaksu laekumist omavalitsustele. Siin on kardetud, et mida see tähendab nüüd inimestele. Nüüd lähevad mitmekordseks need maa hinnad,” ütles Aab ja lisas, et samas ei ole tõenäoliselt põhjust seda selliselt karta. Tema sõnul ei ole usutav, et omavalitsused hakkavad uue hindamise järel kohe maksimaalselt lubatud mahus maamaksu korjama ja pigem see maksusumma teatud perioodi jooksul pisut kasvab.

“Mõjusid peab analüüsima ja hindama, et palju ta võiks kasvada. Aga ta kasvab mingi perioodi jooksul, mitte ühekorraga. Seda lõppnumbrit mina ei julge küll öelda praegu. See oleneb nendest tingimustest, kui palju omavalitsustele otsustusõigust jääb,” rääkis Aab.

“Praegu on lihtsalt niimoodi, et kuna need maa hinnad püsivad seal 2000-ndate alguse tasemel ja omavalitsusel on õigus otsustada maksustamise määra üle, on nad kõik maksimumi lähedale liikunud. Tegelikult seda vaba otsustust palju enam ei ole. Kõik võtavadki selle praktiliselt maksimummäära, kuna see alus ehk see hinne on madal. Ei vasta praegusele maaväärtusele,” ütle Aab.

Küsimusele kas ka kodualuse maamaksu võiks tulevikus jätta omavalitsuste pädevusse, märkis Aab et see on otsustuse küsimus. “Kunagi on otsustatud see üle Eesti ühetaoliselt. Aga kas erinevatele sihtrühmadele, mida iganes, eakatele, mõnele teisele sihtrühmale, lasterikastele peredele, et see ongi otsustamise koht. Kas anda suurem otsustusõigus omavalitsustele, või mitte. Mina pooldan alati seda, et omavalitsus saaks rohkem otsustada, aga ma räägin isiklikust seisukohast.”

Türi abivallavanem: maa hind ei vast ammu tegelikkusele

Türi abivallavanem Elari Hiis ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et maa hind ei vasta enam ammu tegelikkusele. Praegusest vallaeelarvest moodustab maamaks kaks protsenti.

“Täna on Türi vallas maamamaksumäärad laes – kaks, kaks ja pool protsenti nagu need lubatud on. Aga need sõltuvadki maa maksustamise hinnast ja kui maa maskustamise hind tõuseb, siis kerkib üles sellega mitte maamaksu protsent, vaid summa, mida me sealt saaksime. Siin muidugi tuleb vaatada, et see tõus ei mõjuks inimestele liiga tugevasti,” rääkis Hiis.

Järvamaa kinnisvaramaakleri Lea Kerma sõnul tuleks loomulikult vaja maa tegelik väärtus välja selgitada.

“18-aastase taguse ajaga me ei saa ju neid hindu praegusega võrrelda. Praegu on kindlapeale hinnad kõrgemad ja loomulikult riik tahab teada, mis siis maa väärtus täna on,” ütles Kerma.

Maa-amet on valmis maa hindamist läbi viima varaseimalt 2021. aastal

Kui valitsus otsustab 2020. aasta jaanuaris järgmise maa korralise hindamise läbiviimise, siis kõige varem saab korraline hindamine toimuda 2021. aastal, teatas maa-amet.

Selleks analüüsitakse maa väärtust mõjutavaid tegureid ja nende mõju. Näiteks asukoht, juurdepääs, tehnovõrgud ja ehitusõigus.

Maa-amet on analüüsimas erinevaid arvutusmudeleid ja kasutab riigi andmebaasides olevaid andmeid. Ajakohaste maa korralise hindamise tulemuste korral saab iga maaomanik, sealhulgas riik, ülevaate oma maa väärtusest.

Analüüsi üheks osaks on ka korralise hindamise maksumus.

Artikkel on avaldatud ERR-is.

Põllumehed muretsevad üleminekutoetuste kadumise pärast

Eelarve teeb murelikuks põllumehed, kes kardavad, et nad jäetakse ilma üleminekutoetuseta, mis on aidanud kolmel viimasel aastal Eesti toidutootjatel Euroopa Liidus konkurentsis püsida.

Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul pole järgmise aasta riigieelarvesse kavandatud põllumajandustootjatele mõeldud üleminekutoetusi, mida peaks maksma 15,3 miljoni euro ulatuses, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus:
“Me oleme aru saanud ja saanud signaale, et seda seal väga pigem ei ole. Loodame, et tänane päev toob selles osas muutusi, sest tegemist on põllumajandusvaldkonnas valitsusliidu ühe kesksema lubadusega, maksta üleminekutoetust ja tagada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsi tingimused Euroopa Liidu ühisturul,” rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Maaeluministeeriumist öeldi “Aktuaalse kaamerale”, et minister Mart Järvikul ei ole neljapäeval aega selgitada, kas eelarveläbirääkimistel leitakse raha toetuse maksmiseks.

Vaata lähemalt “Aktuaalsest kaamerast“.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Erametsaliit hoiatab: petturid himustavad eakate metsa

Petuskeemiga üritatakse elektriliinide rajamise ettekäändel eakamatelt metsaomanikelt nende mets välja petta.

Erametsaliiduni on jõudnud info petuskeemist, mille abil on vähemalt ühel Harjumaa metsaomanikul tema enda teadmiseta/arusaamiseta mets maha raiutud. Teisel juhul on metsaomaniku nimel, kuid tema enda arusaamiseta esitatud metsateatis lageraie teostamiseks suuremal osal temale kuuluvast metsakinnistust.

Metsaomanikele on jäetud mulje, et nende maale planeeritakse rajada uus elektriliin ning sel ettekäändel survestatud metsaga tehinguid tegema ja raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepinguid sõlmima. Samuti on metsaomanike teadmata (või arusaamiseta) nende nimel esitatud metsateatisi ja sõlmitud lepinguid ning metsas tehtud raieid.

Kohalikust omavalitsusest uurides selgus, et kõnealusele maaüksusele planeeritud elektriliinide kohta valda informeeritud ei ole.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv selgitas, et elektriliine planeeritakse üld- või detailplaneeringuga ja maaomanikud peaksid sellistest protsessidest juba varakult teada saama.

Võrguettevõtjad sõlmivad uute liinide rajamisel metsaomanikega notariaalse servituudilepingu, milles on kirjeldatud mõlema poole õigused, kohustused ja ka tehnovõrgu talumistasu maksmise alused. „Sellisel kujul, nagu nende juhtumite puhul kirjeldatud, liinide rajamist ei planeerita ega maaomanikega ei kommunikeerita,“ kutsub ta metsaomanikke üles ettevaatlikkusele.

Andres Talijärve sönul ei ole konkreetsete juhtumite kohta täielikku infot, mistõttu ei teata, milliseid tehinguid metsaomanikud enda arvates sõlmisid.

„Kuid kuna konkreetsed juhtumid olid just eakamate metsaomanikega, kellel selliste tehingutega varasem kokkupuude puudub, tundub olukord piisavalt ohtlik, et ka avalikult häirekella lüüa,“ selgitas ta.

Talijärvele teadaolevalt esitas Keskkonnaamet võimaliku pettuse kohta politseile ka kuriteoteate.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Tunnustatud metsamajandaja: ainult looduslikust uuendamisest ei piisa

Metsamajandajate konkursil kolmanda koha saanud Martin Kalki jaoks on tema mets kui praktikabaas, kus ta õpikutarkusi päris elus järele katsetab. Kõik metsakasvatuslikud tööd teeb mees ise.

Marga talu metsas Põlvamaal hakkas Martin Kalk tõsisemalt askeldama kümme aastat tagasi, mil ta seal esimese lageraie teha laskis. Enne seda toimetas 26 hektari suurusel metsamaal peamiselt mehe isa, kes võttis puu siit ja teise sealt ning suurepinnalisi raieid ei tehtud.

“Praegu nimetatakse seda püsimetsamajanduseks, aga sellest sai juurepess alguse, sest vanade kuuskede vahel sõitmisest tekkis juurekahjustus,” tõdeb taksaatorina töötav Kalk.

Just nimelt juurepessu pärast ta esimese lageraie oma metsas tegigi. Hiljem on veelgi raiuda lasknud, kuivõrd mets on küpses eas. Tegelikult, tõdeb Kalk, võiks vanuse poolest rohkemgi raiuda, kuid sel juhul jääks vanemaid metsaosi liiga napiks.

Nöök potitaimedega

Kui esimese langi jättis ta looduslikule uuenemisele, siis järgmistele lankidele on Kalk kõigile istutanud kas männid või kuused. “Ma pole leidnud valemit, et ise midagi ei tee ega kuluta ja kasvatad okaspuumetsa,” märgib Kalk. Kui tahta tulevikus näha männikut või kuusikut, siis tuleb need puud istutada.


Looduslikule uuenemisele jäetud langil sirguvadki praegu peamiselt kased, sekka ka mõned kuused ja haavad. Nende kasvamist on Kalk 2016. aastal valgustusraiega toetanud.

“Liivasemad ja märjad turbased alad uuenevad ise kasega, aga oli ka eraldisi, kus peale pihlaka, haava ja halli lepa ei tulnudki midagi. Ootasin neli aastat ja istutasin sinna kuused peale,” meenutab Kalk, et ainuüksi looduslikust uuenemisest ei piisanud. Esimese langi uuendas ta kuuskedega 2013. aastal ja koges peagi, et viljakale kasvukohale potitaimi panna polnud mõistlik tegu.Praegu nimetatakse seda püsimetsamajanduseks, aga sellest sai juurepess alguse, sest vanade kuuskede vahel sõitmisest tekkis juurekahjustus.Martin Kalk

“Potitaimed olid pikad ja sihvakad ning pärast niitmist tuli veel rohu alt välja aidata, et niidetud rohi neid looka ei vajutaks,” selgitab Kalk. Paljasjuursed taimed on tema sõnul aga nii palju tugevamad, et niidetud rohi neid maha ei kooluta. Selleski metsaosas on ta nüüdseks korra juba valgustusraiet teinud.

Oma metsa hooldamisele kulutab Kalk omajagu aega – nii tulevikupuude väljaniitmisele kui ka nende kaitsmisele ulukite eest.

“Sel suvel niitsin igasuviselt taimi viimast korda välja,” näitab mees 2016. aastal rajatud ja eelmisel kevadel täiendatud männikultuuri.

Umbrohu kõrval kasvavad hoogsalt ka lehtpuud, tõdeb ta, osutades pool meetrit kõrgetele kaskedele, mis on korra juba maha niidetud.

Lanki tuli tal täiendada seetõttu, et osa esimesest istutusest läks liigniiskuse tõttu välja.

“Olin kogenematu,” tõdeb Kalk. Puud said istutatud vao vahele, ent need jäid vee alla ja said hukka. Täiendus sai seetõttu vao harjale kasvama pandud.

Lambarasv ja lambavill

Lisaks käisid esimese istutuse mändide kallal ka kitsed või hirved, mistõttu pritsis Kalk kaks hektarit kultuuri Tricoga üle. Selle peletava mõju hindab ta tõhusaks.

Tänavu kavatseb mees kolm aastat tagasi istutatud kuusekultuuri kaitseks kasutada pesemata lambavilla, mida metsamehed samuti heaks ulukipeletajaks hindavad.

Kaitsmata ei saa tema hinnangul taimi jätta, sest eelmisel aastal söödi kuuskedel ära kogu ladva juurdekasv ning tagatipuks külgvõrseidki.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Suve lõpp on parim aeg metsa uuenduseks ja hoolduseks

Üha enam metsaomanike huvituvad oma metsade majandamisest, nad tunnevad huvi kuidas erinevad metsamajandusprotsessid käivad ja milleks need vajalikud on, sest loodus teeb oma tööd ning igale raielangile tekib uus metsapõlv ning noor puistu saab kord raieküpseks.

Metsaomaniku jaoks on küsimus pigem selles, et kas tänaste otsuste eest on meie lapsed ja lapselapsed tänulikud või pigem nördinud. Kas rajada uus metsakultuur? Kas teha valgustusraiet või kuidas seda teha – need on küsimused millele tuleb mõelda nüüd.

Õigeid otsuseid ja töid tuleb teha õigel ajal. Tänased vead ja tegemata tööd avalduvad pikas perspektiivis ning nende hind võib olla üsna kõrge. Metsahoolduste koha pealt ongi augustikuu metsamehe jaoks enamasti aeg, kus tehakse rajatud metsakultuuride hooldusi, valgustusraieid, harvendusraieid ja valmistutakse sügiseseks metsaistutuseks.

Metsauuendus võta ette sügisel. Kõige suurem eelis sügisesel metsaistutusel on vähene põuaoht. Kui istutust mitte jätta väga sügisesse, jõuavad taimed ka kenasti ära juurduda ning uus metsapõlv saab alguse. Kuna Eestis istutatakse metsa üha enam, siis väga oluline ongi metsaomanikul olla ise teadlik või leida selline inimene või organisatsioon selleks, et taimed saaks õigel ajal tellitud ning maapind ettevalmistatud. Enamasti on istikute nõudlus suurem kui taimi jagub ning seepärast valitseb siin üldjuhul tõde – kes ees, see mees.

Vali õige metsataim õigesse, talle sobivasse, kasvukohta.  Foto: Metsaru OÜ

Valikute tegemine saabki alguse sellest, et leida õigele kasvukohale õige metsataim, otsustada külvi kasuks või hoopis jätta ala looduslikult uuenema. Pigem eksitaksegi sellega, et valitakse vale taim antud kasvukohta. Sellest tulenevalt võib hilisem hoolduste osa kasvada märksa suuremaks ning lõpuks metsaomanik loobub, sest ei suudeta mõistliku aja ja kuluga isutatud taimi piisavalt suureks kasvatada.

Augustis hoolda metsa. Teine oluline töö, mis metsas augustikuus on täies hoos, on metsakultuuride hooldus. Õnneks on üha enam metsaomanike hakanud mõistma, et uue metsa rajamine ei piirdu ainult istutusega. Peale metsakultuuri rajamist hakkavad peagi istutatud puid ohustama märksa kiiremakasvulisemad rohttaimed ning lehtpuuliigid. Selleks, et rohttaimed täielikult istutatud puid ei lämmataks, tuleb neid hooldada ning niita nende ümbert rohttaimed ja ebasobivad kiirekasvulised lehtpuuliigid. Kui istutades metsakultuuri rajamine maksab suurusjärk 1000 eurot hektar, siis pole see väike investeering mida tuulde lasta.

Vali õige raieliik. Valgustusraie eesmärk on teha vastavale kasvukohale esmane sobiv puuliigi valik ning anda puudele piisav kasvuruum ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Majandusmetsas tähendabki see seda, milline tulevikumets saab alguse ning kuidas maa potentsiaali ära kasutatakse. Valikute osas eksida saabki eelkõige puuliigi valiku osas ning kui tihe puistu jääb. Isetegijad pigem teevad valgustusraiet väiksema väljaraiega ning ei saavuta seda juurdekasvu efekti mis võiks.

Sealt edasi järgmine etapp metsakasvatuses on harvendusraie, mille käigus kujundatakse puistu koosseis lõppraieks. See on raieliik kus metsaomanikule hakkab metsast tulu tagasi tulema.

Kui metsaistutus, kultuurihooldus ja valgustusraie on sellised tööd mida hakkajamad metsaomanikud proovivad ka ise teha, siis harvendusraie on töö kus reeglina tuleb appi võtta masinad ning seega leida sobiv töövõtja. Tihti kardetakse seda, et kui masinad tulevad metsa, siis pööratakse kõik segi ja alles ei jää midagi. Praegusel ajal on päris palju mõistliku suurusega masinaid millega saab edukalt harvendusraiet teha. Nagu ikka on iga töö jaoks õige aeg ning väga palju oleneb inimesest, kes on masina operaatoriks.

Julgelt võin tuua mitmeid näiteid kus metsaomanik on seni olnud ise usin majandaja, kuid enam ei käi jõud üle. Kui on näha, et käsitsi tehes läheks metsaharvendustöö väga kalliks ning oleks füüsiliselt väga raske, siis tehes ettepanek, et teha harvendusraie masinaga, tekib automaatselt tõrge. Ollakse vanades arvamustes kinni. On olnud mitmeid hetki kus öeldakse, et siin niikuinii õiget metsa pole – mis ikka hullemaks saab minna? Aga kui vajalikud tööd tehtud, on inimesed siiralt üllatunud, et neil oli “džungli” varjus selline mets.

On ka selliseid puistuid kus õige valik on teha raied käsitsi või töömeetodeid kombineerida. Ei tohiks tingimata välistada üht teisest.

Metsaomanik otsustab, milline on tema mets tulevikus. Metsakasvatus ning metsamajandus on pikk protsess mille käigus tuleb teha rida otsuseid mis mõjutavad seda, milline saab olema meie tuleviku mets. Milline on saadav majanduslik tulu ning milline metsast saadav emotsioon. Üks meie klient on öelnud, et igal inimesel on hea, kui tal on tuttav arst, siis igal metsaomanikul peaks olema tuttav metsamees. Seega kulub usaldusväärne partner igale metsaomanikule ära.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Püsirohumaade ülesharimise keeld jätkub

Tänavuste pindalatoetuste taotluste esialgsetel andmetel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlussuhtarvuga 6,4%, aga lubatud vähenemise piirmäär on 5%. Kas lõplik suhtarvu vähenemine jääb üle 5% ka pärast taotluste kontrolli, selgub hiljemalt 15. detsembriks.

Suhtarvu vähenemine üle 5% tooks kaasa püsirohumaade tagasirajamise kohustuse ka 2020. aastaks. PRIA palub põllumeestel oma tööde planeerimisel sellega kindlasti arvestada, et püsirohumaade ülesharimine on jätkuvalt keelatud! Püsirohumaa säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad.

Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). Samuti käsitletakse püsirohumaana neid maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud kas PR, TAR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest ning kus on ka jooksval aastal heintaimede segu.

– säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;

– maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasi rajamise kohustusest;

– märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;

– maa üle võtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil. Selleks, et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2018“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh. taotletud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.

Püsirohumaa silitamisest vabastatud taotlejad

Püsirohumaade säilitamise ja tagasirajamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning 2015.a. väiketootjate kavaga liitunud taotlejad. Mahetootjana käsitletakse taotlejaid, kellel on olemas Põllumajandusameti tunnustus ning kes on oma pindalatoetuste taotlusel näidanud mahemaa kasutamist. Mahetootja, kelle kasutuses on ka mahetunnustamata maad, ei ole püsirohumaa säilitamisest ja tagasirajamisest vabastatud juhul, kui ta on teinud taotlusele märke, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

Mis on püsirohumaa ja kuidas selle vanust arvestatakse?

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2019 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks (PR) püsirohumaa sellistele maadele, kus kasvab heintaimede segu ning kus on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2014-2018 või ka kauem.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2019 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

•kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)

•muu heintaimede segu

•liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi)

•liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi)

•muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi)

•valge ristik “Jõgeva 4” segus aasnurmikaga (mõlemat 50%)

•punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi – esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi – esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi – esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),

•valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure – esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas, aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle 50% ja heintaimed on segus valdavad)

•sööti jäetud maa.

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Püsirohumaade ülesharimise keeld jätkub

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE KOHUSTUS

Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). Samuti käsitletakse püsirohumaana neid maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud kas PR, TAR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest ning kus on ka jooksval aastal heintaimede segu.

Taotlejal on kohustus:

  • säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;
  • maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasi rajamise kohustusest;
  • märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
  • maa üle võtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/. Selleks, et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2018“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh. taotletud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.   

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISEST VABASTATUD TAOTLEJAD

Püsirohumaade säilitamise ja tagasirajamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning 2015.a. väiketootjate kavaga liitunud taotlejad. Mahetootjana käsitletakse taotlejaid, kellel on olemas Põllumajandusameti tunnustus ning kes on oma pindalatoetuste taotlusel näidanud mahemaa kasutamist. Mahetootja, kelle kasutuses on ka mahetunnustamata maad, ei ole püsirohumaa säilitamisest ja tagasirajamisest vabastatud juhul, kui ta on teinud taotlusele märke, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

PÜSIROHUMAA MÕISTE JA ROHUMAA VANUSE ARVESTAMINE

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2019 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks (PR) püsirohumaa sellistele maadele, kus kasvab heintaimede segu ning kus on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2014-2018 või ka kauem.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2019 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

  • kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)
  • muu heintaimede segu
  • liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi)
  • liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi)
  • muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi)
  • valge ristik “Jõgeva 4” segus aasnurmikaga (mõlemat 50%)
  • punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi –  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi – esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),     
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi –  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure – esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad)
  • sööti jäetud maa.

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri lahtrisse.

Näiteid rohumaa vanuse ja 2019. aastal õige maakasutuse märkimise kohta

201420152016201720182019Maakasutus 2019
seguseguseguseguseguseguPR
heintaimede monokultuurseguseguseguseguseguP
seguseguseguseguseguteraviliP
segusegusegumustkesaseguseguP
seguseguteravili alakülvigaseguseguseguP

Segu – heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad

P – põllukultuurid

PR – püsirohumaa

ROHUMAA VANUSE ARVESTAMISE ERISUSED

Kui heintaimede segu on samal kohal kasvanud vähem kui 5 aastat, võib vastavat maad taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Harimispraktikana maa kesas hoidmise näitamine või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põllu märkimine ökoalakspeatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2015-2018. Aastal 2019 märgitakse maa taotlusele harimispraktikana (kesa). Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks peale 2020. aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2021. aasta taotlusel. Sama moodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse ning piirkondliku veekaitse toetuse taotlemine.

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE JÄLGIMINE

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et otsetoetuste taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks. Aastal 2015 arvutati 2012 ja 2015 aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. detsembril võrreldakse vastava aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2015 aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa summaarsed pindalad (ha) ja suhtarv aastal 2018

AastaPRPMSuhtarvSuhtarvu muutuse %
2018186 876,43757 210,610,24685,4

PM – taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa

PR – taotlustel näidatud püsirohumaa, keskkonnatundliku püsirohumaa ja tagasi rajatud püsirohumaa  pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:

Suhtarv = PR/PM

Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv – jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2609 ehk 26,09 %. See näitaja on arvutatud 2012, 2015 ja 2018 aasta andmete alusel.

2018. aasta andmetes ning võrdlussuhtarvu andmetes ei kajastu mahetootjate mahetunnustatud maa ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejate maa.

PÜSIROHUMAADE TAGASIRAJAMINE

2018. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse kindlakstehtud andmete alusel oli Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvugaüle 5%.

Seetõttu määrati taotlejatele, kelle kasutuses oli  2018. aastal maa,  mis oli püsirohumaast üles haritud 2018. või 2017. aastal, kohustus püsirohumaa teatud ulatuses taastada.

Taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus arvutati järgnevalt:

X=(a/c)*b+t, kus

X – taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus

a– taotleja kasutuses olev maa, mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul ehk maa, kus 2018. või 2017. aastal kasvas rohumaa järgnevust katkestav kultuur (nt teravili, mustkesa, heintaimede monokultuur) ja kus 2017. või 2016. aastal oli püsirohumaa;

b– kogu Eesti lõikes tagasirajatav püsirohumaa pindala, st pindala, mida on tarvis tagasi rajada;

c– kogu Eesti maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul;

a/c – on sisuliselt koefitsient, mis näitab, kui suure osakaalu moodustab konkreetse taotleja kasutuses olev ülesharitud püsirohumaa kogu Eesti ülesharitud püsirohumaast;

t– taotleja kasutuses olev maa, mis muudeti tagasirajatud püsirohumaast muu kasutusega maaks 2018. aastal ehk maa, kus 2018. aastal kasvas rohumaa järgnevust katkestav kultuur (nt teravili, mustkesa, heintaimede monokultuur) ja kus 2017. aastal oli tagasirajatud püsirohumaa.

Püsirohumaa tagasirajamise otsuse sisust

2018. aasta detsembris saatis PRIA otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohustuse kohta kokku 731 taotlejale.

Otsuses on esitatud taotleja kasutuses olevate selliste põllumassiivide nimekiri, millel asub maa, mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul, samuti sellise maa pindala igal massiivil eraldi. Lisaks on toodud tagasirajamisele kuuluv pindala igal põllumassiivil. Püsirohumaad ei pea tagasi rajama samale kohale, kus see üles hariti, selle võib rajada ka niisugusele põllule, kus on kogu aeg kasvatatud põllukultuure ja kus varem püsirohumaad pole olnud. Oluline on, et taotleja rajaks kokkuvõttes sama palju püsirohumaad, kui on otsuses nõutav tagasirajatav pindala kokku. Iga põllumassiivi kohta välja toodud tagasirajatav pindala näitab seda, et kui 2019. aastal peaks mõni põllumassiiv minema uue taotleja kasutusse, siis lisandub uue taotleja jaoks tagasirajatavale püsirohumaa pindalale vastava põllumassiivi tagasirajatav püsirohumaa pindala. Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustusi on võimalik näha PRIA avalikul veebikaardil, kui vajutada põllumassiivi andmete juures „Trüki pdf“. Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse andmed on 2019. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise ajal nähtavad ka e-PRIA Minu põllud teenuses. Samuti on kohustuste info olemas käesoleval leheküljel tabelis „Püsirohumaa tagasi rajamise kohustus põllumassiivide lõikes“.

Tagasirajamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.

2019. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima tagasirajatava püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ehk tagasi rajatav püsirohumaa ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on toodud käesoleva lehekülje alguses punktis „PÜSIROHUMAA MÕISTE JA ROHUMAA VANUSE ARVESTAMINE“

Tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

  • uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2018 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2019-2024 (2024 kaasa arvatud);
  • juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt nii kaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2016-2018 ning see märgitakse 2019. a taotlusele tagasirajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2021 (2021 kaasa arvatud);
  • tagasirajatavaks püsirohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2014-2018 ja mis 2019. aastal muutub püsirohumaaks;
  • sööti jäetud maa.

 Tagasirajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

  • maad, mis juba 2018. aastal või varem oli püsirohumaa;
  • maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga;
  • maad, mis pole olnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2018.

Tagasirajatavat püsirohumaad ei saa taotlusel näidata harimispraktikana kas maa kesas hoidmisena või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põlluna ökoalade nõude täitmiseks. Juhul kui sööti jäetud maad või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põldu näidatakse harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks, ei saa seda märkida tagasirajatavaks püsirohumaaks.

Tagasirajatavat (TAR) püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel põllu maakasutuse TAR-na märkimise aastast alates.

Kui keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustusega maa märgitakse tagasirajatavaks püsirohumaaks, siis KSM kohustus selle maa kohta katkeb ja eelnevalt makstud toetus küsitakse tagasi. Erandiks on piirkondlik mullakaitse toetus ja  piirkondlik veekaitse toetus, mida saab taotleda ka tagasirajatavale püsirohumaale. Piirkondliku mullakaitse ja piirkondliku veekaitse toetuse alusel põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise.

Kui taotlejale on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus 2019. aastaks ning taotleja seda ei täida, vähendatakse alates 2019. aastast tema kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (nn rohestamise) toetust vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640/2014.

Lisaks kohaldub alates 2017. aastast rohestamise nõuete rikkumise eest täiendav halduskaristus, kui rohestamise nõuete rikkumise alune pind kokku on suurem kui 2 hektarit või rohkem kui 3 protsenti ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

 1. Kui pindade erinevus on üle 3% või üle 2ha, kuid  mitte üle 20% suurem ühtse pindala-toetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind. Rohestamise toetust vähendatakse rohestamise nõuete rikkumise aluse pinna kahekordse vahe võrra, mis enne vähendamist jagatakse 4-ga. Täiendav halduskaristus ei tohi ületada 25%. 
 2. Kui pindade erinevus on üle 20% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind. Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga.
 3. Kui pindade erinevus on üle 50% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind. 3.1 Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga. 3.2 Lisaks rakendatakse taotlejale lisakaristust summas, mis vastab rohestamise nõuete rikkumisega pinnale, kuid see jagatakse enne lisakaristuse rakendamist 4-ga. 

Lisaks tuleb silmas pidada, et alates 2019. a pole lubatud üles harida enam mitte mingis ulatuses olemasolevaid püsirohumaid. Keeld kehtib kõigi taotlejate kohta, kellel kohalduvad rohestamise nõuded. Püsirohumaade ülesharimine 2019. aastal toob kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise.

PRIA peadirektori käskkiri „Püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle lubatud 5%“

PÜSIROHUMAA TAGASIRAJAMISE KOHUSTUSE JÄLGIMINE 2019. a PINDALATOETUSTE TAOTLUSE JA MAKSETAOTLUSE ESITAMISEL

2019. a pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel võivad seoses püsirohumaa tagasirajamise kohustusega tekkida järgmised olukorrad:

  • taotleja on saanud 2018. a lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Taotleja kasutab 2019. aastal samu maid, mis on toodud otsuse lisas, s.t ei anna ühtegi neist kellelegi üle ega võta ka teistelt taotlejatelt maid üle. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada otsuses toodud pindala ulatuses.
  • taotleja on saanud 2018. a. lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Taotleja võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on toodud  mõnele teisele taotlejale 2018. a lõpus saadetud TAR otsuse lisas. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada lisaks otsuses toodud pindalale ka üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses.
  • taotleja on saanud 2018. a lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Mõni TAR otsuse lisas toodud põllumassiiv ei ole 2019. aastal enam selle taotleja kasutuses. Niisugusel juhul väheneb taotleja tagasirajamise kohustus vastavate põllumassiividega  seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse võrra.
  • taotleja ei ole saanud 2018. a lõpus otsust püsirohumaa tagasirajamise kohta. Ta võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on toodud mõnele teisele taotlejale 2018. a lõpus saadetud TAR otsuse lisas.  Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses.
  • Lisaks eelpool nimetatud juhtumitele võib taotleja kasutuses 2019. aastal olla maid, millega on seotud 2016. aasta lõpus määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, kuid mis on 2017. ja 2018. aastal täitmata jäänud. Sellisel juhul lisandub ka see kohustus antud taotleja kohustusele.
  • Varasematel aastatel tagasi rajatud püsirohumaad tuleb säilitada samal kohal kuni püsirohumaaks muutumiseni. Selliste maade ülesharimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa rohestamise toetuse vähenduse. Alates 2019 aastast on võimalik PRIA avalikul veebikaardil ning e-PRIA “Minu põllud” teenuses näha aastaarvu, milleni tuleb tagasi rajatud püsirohumaad antud kohas säilitada. Selleks, et aastaarvu näha, peab kiht “Tagasirajatud püsirohumaa” olema sisse lülitatud ja ühtlasi olema ka kõige pealmine nähtav kiht, s.t tema peal olevad kihid tuleb välja lülitada. Veebikaardil ilmub säilitamise aastaarv nähtavale siis kui kursoriga objektile vajutada, E-PRIA “Minu põllud”teenuses kursorit hoida objekti kohal. Säilitamise aasta tähendab, et taotleja peab rohumaa sellel kohal säilitama ja taotlusele maakasutuse tüübiks märkima “TAR” kuni vastava aastani ja ka vastaval aastal. Aastaarv tuleneb otseselt rohumaa vanusest, mitte sellest, millal maa esimest korda taotlusel TAR-iks märgiti. Tabel, mille alusel on määratud TAR-na säilitamise aasta:
 Rohumaa vanus  2018 aastal Säilitada TAR-ina kuni aastani (kaasa arvatud)
 5 2019
 4 2020
 3 2021
 2 2022
 1 2023
  • Taotleja peab tagasi rajama ja tagasi rajatud püsirohumaad taotlusele TAR-na märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TAR-na märkida vaid kuni 0,30 ha. 

Tagasirajamise või tagasi rajatud püsirohumaa säilitamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.

Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustusi on võimalik näha PRIA avalikul veebikaardil, kui vajutada põllumassiivi andmete juures „Trüki pdf“.  Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse andmed on 2019. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise ajal nähtavad ka e-PRIA “Minu põllud” teenuses.  Samuti on kohustuste info olemas käesoleval leheküljel tabelis „Püsirohumaa tagasi rajamise kohustus põllumassiivide lõikes“. 

ANDMED 2018. a. PÜSIROHUMAA KOHTA

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa põllumassiivide lõikes seisuga 31.12.2018

Säilitamisele kuuluv 2017 ja 2018. aastal tagasi rajatud püsirohumaa põllumassiivide lõikes seisuga 22.04.2018 (76.88 KB)

Püsirohumaa tagasi rajamise kohustus põllumassiivide lõikes  (54.36 KB)

KESKKONNATUNDLIKE PÜSIROHUMAADE SÄILITAMINE

Lisaks püsirohumaade säilitamise nõudele on alates 2015.a sätestatud kohustus keskkonnatundlike püsirohumaade (TPR) säilitamiseks. Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld.

Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest on leitav PRIA avalikult veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/, kiht „Keskkonnatundlik püsirohumaa“.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Põllumajandusuuringute Keskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi – Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIA-t eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 42 kohaselt ei või see kuupäev olla hilisem järgmise aasta ÜPT taotluse esitamise tähtpäevast.

Artikkel on avaldatud PRIAS

    TÜHISTA

    SAADA