Erametsade uuendamismahud jätkuvalt tõusuteel

Näeme Erametsakeskuse toetustaotlustest, et metsaomanike huvi metsade uuendamise vastu on pidavalt kasvanud. Sama trendi näitavad ka metsaühistute korraldatud metsataimede ühishangete kasvavad mahud ning Keskkonnaameti statistika erametsadesse istutatud taimede kohta.

Toetust saab küsida ka metsakultuuride hooldamise eest.   

Foto: Kertu Kekk

Tänavu I toetusvoorus küsis Erametsakeskusest metsa uuendamise toetust 1143 metsaomanikku. 2018. a I voorus oli see arv saja võrra väiksem. Võrreldes mulluse I vooruga kasvasid oluliselt ka küsitud toetuse kogusumma ja tehtud tööde mahud.

Erametsakeskusele laekus 1. juuliks 44 metsa uuendamise toetuse taotlust. Toetust küsiti ligi 4,6 miljoni taime istutamise eest 2839 hektarile, maapinna ettevalmistamise eest 3424 hektaril ja noorte metsakultuuride hooldamise eest 870 hektaril. Enim istutasid toetust küsinud metsaomanikud oma metsadesse kuusetaimi, aga ka mändi, kaske, sangleppa ja teisi puuliike.

Kokku küsiti metsataimede istutamise, hooldamise ja maapinna ettevalmistamise eest toetust 1,53 miljonit eurot, lõviosa sellest ehk 1,52 mln eurot küsisid metsaühistud oma liikmete eest.

Kuna toetuseelarves on raha pea poole vähem, 800 tuhat eurot, ning sellest ei jätku kõikide taotluste rahuldamiseks, arvutatakse pärast kõigi taotluste menetlemist välja rahastamise määr, millest rohkem kellelegi toetust ei maksta. See annab eelise väikemetsaomanikele, kelle taotletud summad on väiksemad.

Hea teada! Järgmine võimalus metsa uuendamise eest toetust küsida tuleb 2019. aasta lõpus. Taotlus tasub esitada metsaühistu kaudu, sest nii on toetusmäärad kaks korda kõrgemad. Toetuse taotlemise soovist peaks oma metsaühistule teada andma hiljemalt novembri keskpaigas.

Istutustöid tasub varakult planeerida

Erametsade uuendamise hoogu võib maha tõmmata metsataimede puudus, sest taimeturul ületab nõudlus selgelt pakkumist ning viimastel aastatel on metsataimi juurde toodud naaberriikidest ja kaugemaltki. Seetõttu on igal kevadel metsataimede järele olnud ülisuur nõudlus.

Taimede ühishanke läbiviimisega tegelev keskühistu Eramets on soovitanud metsaomanikel kevadise metsaistutuse peale mõtlema juba sügisel ja siis kohe soovitud taimeliigid ja kogused ka oma metsaühistule teada anda. Nii on kindel, et soovitud taimed on vajalikul ajal võtta.

Tänavu kevadel hankisid metsaühistud metsade uuendamiseks ühiselt üle 4 miljoni taime, kogu erametsade aastasest istutusmahust moodustab see umbes kolmandiku. Praegu aga tehakse ettevalmistusi sügisesteks metsaistutustöödeks, mida samuti aina enam ette võetakse.

Kui metsaomanikul on huvi metsa uuendada, selle kohta nõu küsida või toetust taotleda, tasub pöörduda kohaliku metsaühistu poole. Ühistute kontaktid leiab erametsaportaalist.

Hea teada! 2018. aastal istutati Keskkonnaameti andmetel Eesti metsadesse 33,3 miljonit taime, nendest erametsadesse üle 12 mln. Võrdluseks võib tuua 2017. aasta, kui kokku istutati 31,3 mln taime, nendest erametsadesse u 10 mln taime.

Kertu Kekk, Erametsakeskus

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Metsa- ja puidusektor moodustab kümnendiku Eesti tööhõivest

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellitud ja Ernst & Young Baltic AS poolt teostatud puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju uuringust selgus, et metsa- ja puidusektor moodustab 10% kogu Eesti tööhõivest. Metsa- ja puidusektor andis 2017. aastal tööd ligikaudu 59 000 inimesele.

Metsas on alati tööd. Tormikahjud Lõuna-Eestis.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Jaak Niguli sõnul avaldub metsa- ja puidusektori olulisus tööandjana eriti tugevalt Eesti maapiirkondades. Ta märgib, et metsa- ja puidusektor on üks väheseid tööandjaid väljaspool Harju- ja Tartumaa tõmbekeskusi, mis suudab pakkuda rahvusvahelise haardega tööd keskmisest kõrgema palgatasemega. Nigul tunnistab, et metsa- ja puidutööstuse sektoris on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele suur. „Usume, et sektori tugev panustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooni aitab valdkonna juurde tuua ka noori. Töö metsandus- ja puidusektoris nõuab aina rohkem teadmisi infotehnoloogiast, mehhatroonikast ja robootikast, mis on kindlasti tulevikualad,“ märkis Nigul.

Ta lisas, et metsadel ja puidutööstusel on aina olulisem roll ka tänaste kliimaprobleemidega tegelemisel, sest tegemist pea ainsa tööstusharuga, kellel on pakkuda lahendusi. Üha suurem on nende teadlaste hulk, kes soovitavad vanad puud langetada ja nende asemel uued istutada, sest õhust seovad aktiivselt süsinikku noored kasvavad puud. „Asendades naftapõhised tooted mahavõetud puudest valmistatutega, on võit keskkonnale mitmekordne. Seega peitub puidus tohutu potentsiaal tänaste kliimaprobleemide lahendamisel,“ kirjeldas Nigul.

2017. aastal töötas metsa- ja puidusektoris kokku ligikaudu 28 000 inimest. Lisaks panustas sektor kaudse ja kaasneva mõju kaudu tööhõivesse 31 000 töökoha loomisega. Uuringust selgus, et kaudne ning kaasnev mõju tööhõivele avaldus enim maismaatranspordi-, hulgimüügi- ning jaemüügivaldkondades. Niguli sõnul on oluline, et inimesed näeksid metsandust laiemalt. „Metsa- ja puidusektor panustab Eesti majandusse ja seeläbi inimeste üldise heaolu kasvu erinevate valdkondade kaudu,“ sõnas ta.

Sektori panus tööhõivesse.  Foto: EMPL

Metsa- ja puidusektor on eriti oluline tööandja Kesk- ja Lõuna-Eestis, panustades märkimisväärselt kohalike elanike toimetulekusse ja seeläbi regionaalsesse arengusse. 2017. aastal moodustas metsandussektor vastavalt 19,7% ja 15,4% mainitud piirkondade tööhõivest. Seejuures võeti uuringus arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju. „Töökoha olemasolu on üks olulisemaid tegureid, mis seob inimese ühe või teise elupaigaga. Uuringutulemused annavad kindlust väita, et metsandussektoril on täita suur roll elu säilimisel Eesti maapiirkondades,“ ütles Nigul.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Mullaviljakuse parandamiseks on mitmeid võimalusi

Muld on pidevate looduslike protsesside tulem, mille tekkes osalevad nii mullas paiknevad elusorganismid kui ka taimed. Muldade viljakust võib defineerida kui mulla võimet varustada taimi ja mullas elavaid mikroorganisme eluks vajalike toiteelementide, vee ja hapnikuga.

Muld on põllumajandusliku tootmise alustala, mistõttu on oluline seda kasutada teadmistepõhiselt ning pöörata tähelepanu mullaviljakuse hoidmisele ning taastootmisele.

Mullaviljakusese juures on oluline rääkida huumusesisaldusest. Mulla huumusvaru suurendamiseks on võimalik kasvatada liblikõielisi kultuure ning viljeleda vahekultuure põhikultuuride vahel. Suur biomass jätab mulda orgaanikat, mis on oluline mikroorganismide elutingimuste parandamiseks ning eeskätt vihmausside elutegevuse elavdamiseks.

Vahekultuurid parandavad mulla bioloogilisi ja füüsikalisi omadusi, vähendavad toitainete leostumist mullast ja pinnase erosiooni ning suruvad alla umbrohtumust. Ristõieliste kultuuride eritatavad glükosinolaadid avaldavad mullapatogeenidele ka fungitsiidset mõju. Kattekultuurideks sobivad kiire algarengu ja kasvuga kultuurid, näiteks valge sinep, harilik keerispea, tatar, Itaalia raihein, harilik rukis, õlirõigas, taliraps ja -rüps. Lisaks kasvatatakse ka liblikõielisi – mesikas, ida-kitsehernes, kaunviljad – mis rikastavad mulda lämmastikuga. Taimehaiguste leviku vähendamiseks on oluline ka vahekultuuride kasvatamise puhul jälgida külvikorda. Eriti tuleb seda meeles pidada ristõieliste kultuuride kasvatamisel, sest võib tekkida ristõieliste nuutri oht.

Lagundamisprotsessi toetavad ensüümid ja mikroorganismid on abiks. Taimejäänuste lagundamiseks ja huumusetekke soodustamiseks on võimalik kasutada biopreparaati BioSplito, mis sisaldab mikroorganismide poolt bioloogiliselt sünteesitud ensüüme ja ensüümide tegevust aktiveerivaid aineid. See tagab taimejäänuste kiirema lagunemise, parandab mulla bioloogilist aktiivsust ja füüsikalisi omadusi ning rikastab mulda taimedele kiiremini kättesaadavate toiteelementidega.

BioSplito ja BioSpektrumi toime 30 päeva pärast töötlust.  Foto: Baltic Agro AS

Taimejäänused koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist, mida tootes sisalduvad ensüümid aitavad lagundada. Viie tonni taimejäänuste lagundamiseks kulub üks liiter BioSplitot (soovituslik kulunorm 0,5-2,0 l/ha). Enamlevinud teraviljade põhk sisaldab kuivaines keskmiselt 0,67% lämmastikku, 0,11% fosforit ja 1,6% kaaliumit (oder ja kaer veidi rohkem, nisu ja rukis vähem). 5 tonni põhuga (põhu keskmine kuivaine sisaldus 83%) jätame seega mulda keskmiselt 27,8 kg lämmastikku, 4,6 kg fosforit ning 66,4 kg kaaliumit. Põhu lagunedes vabanevad eelnimetatud toitained ka mulda ja muutuvad taimedele hiljem kättesaadavaks.

Ka mulla mikro- ja makroorganismid mängivad taimejäänuste lagunemisel ja huumuse tekkel olulist rolli. Vihmaussid moodustavad mullas käike, segades ning õhustades mulda ning parandades mulla vee sidumise võimet. Lisaks leidub mullas mitmeid putukavastseid, tuhatjalgseid, lestasid ning hooghännalisi, kes lagundavad samuti taimset materjali. Mullas elavad bakterid ja seened reguleerivad toitainete ringlust, lagundavad orgaanilist materjali.

Mullaorganismide elutegevuse soodustamiseks võib kasutada BioSpektrum’it, mis sisaldab looduslikult mullas esinevaid mikroorganisme. Tootes sisalduvad bakterid ja seened (Bacillus spp, Thiobacillus spp, Azotobacter spp ja teised PGPR* spp, Mycorrhizae) aitavad parandada mikro- ja makrotoitainete omastamist, mikrobioloogilist aktiivsust ning mullastruktuuri. BioSpektrum sisaldab mükoriisaseeni, mis loovad taime juurega sümbioosi ning toimivad juure pikendusena. Mükoriisaseened toodavad ka glükoproteiin-globuliini, mis ühendab mullaosakesi, muutes sellega mullastruktuuri. Tänu sellele on taim võimeline sügavamatest mullakihtidest toitaineid ja vett omastama ning suudab ebasoodsatele kasvutingimustele paremini vastu pidada. BioSpektrumi mõju mullale ja taimedele on pikaajaline.

Katsetulemused kinnitavad toote tasuvust. Koostöös Eesti Maaülikooliga korraldati katse BioSpektrumi mõju hindamiseks. Uuriti toote mõju kaer ’Meeri’ saagikusele. BioSpektrum’iga mulla töötlemine tõi enamsaaki 250 kg/ha. Rajati ka katse kontrollimaks BioSpektrum + maheväetis Monterra 9-1-5 mõju talinisu ’Skagen’ saagikusele. Võrreldes kontrollvariandiga andis see kombinatsioon 950 kg/ha enamsaaki.

BioSpektrumiga (0,5 l/ha) mulla töötlemise mõju kaer ‘Meeri’ saagikusele ja BioSpektrumi (0,5 l/ha) + Monterra 9-1-5 (500 kg/ha) mõju talinisu ‘Skagen’ saagikusele.  Foto: Baltic Agro AS

Mullaorganismide elutegevust mõjutab ka muldade happesus. Paljud kasulikud mikroorganismid ei suuda elada ja paljuneda madala pH-ga muldades, ehk kui kaltsiumisisaldus mullas on < 1500 mg/kg. Mullas elavad kasulikud bakterid on aga abiks toiteelementide omastamisel, vabastades mulda mitmeid mikroelemente (nt S, Fe, Zn) ja fosforit, kaaliumit. Muldade viljelusväärtust saab tõsta lubiväetiste lisamisega põldudele. Lubiväetiste kasutamine aktiveerib mikroorganismide ja vihmausside elutegevust, soodustades huumuse teket ning kiirendades seekaudu taimetoitainete vabanemist ning muutes need taimedele paremini omastatavaks.

Soovitame kiiretoimelist orgaaniliste elementidega rikastatud granuleeritud lubiväetist AtriGran või looduslikku päritolu lubjakivijahu.

Tugevam juurestik kindlustab suurema saagi. Koostöös Eesti Maaülikooliga on rajatud pikaajaline katse hindamaks AtriGran’i mõju mullale ja taimede saagikusele. Võrreldes kontrollvariandiga oli AtriGran 1500 kg/ha variandis taimiku juurestik visuaalselt suurem ja enam arenenud ning see variant andis kaeral ka 600 kg/ha enamsaaki.

Jätkusuutlikuks tootmiseks on oluline hoida mulla toitainete bilanss tasakaalus. Ka mahetootjatel avaneb järjest uusi võimalusi taimede väetamiseks ning mulla rikastamiseks. Baltic Agro tootevalikus on mitmeid mahetootjatele lubatud orgaanilisi väetiseid ning granuleeritud mineraalväetiseid. Orgaaniliste väetiste, sh Monterra väetiste toime on pikaajaline, varustades mulda toitainetega vähemalt kolme aasta jooksul. Monterra BIO maheväetised on oluliseks toitainete ja huumuse allikaks.

Kindlasti ei tohiks väetusplaani koostamisel tähelepanuta jätta sõnnikut. Selle kasutamine parandab mulla füüsikalisi omadusi, soodustab mikroorganismide arengut ning huumuse teket. Toiteelementide kontsentratsiooni ja omastatavuse poolest loetakse linnusõnnikut (sh kanasõnnikut) väga väärtuslikuks sõnnikuliigiks. Mahe kanasõnnik Monterra BIO on granuleeritud, vabapidamisel peetavate kanade sõnnik. See sisaldab põhilisi toiteelemente nagu lämmastik, fosfor, kaalium ja ka mikroelemente nagu raud, mangaan, boor, molübdeen ja tsink. Monterra kanasõnnik on neutraalse pH-tasemega ja selle suur orgaanilise aine sisaldus (65%) parandab mullastruktuuri, aidates säilitada mulla niiskustaset ja soodustades mullaelustiku tegevust.

Mulla rikastamiseks kaaliumiga sobivad kõrge kaaliumisisaldusega kaaliumsulfaatväetis KALISOP, kõrge magneesiumi- ja väävlisisaldusega kaaliumväetis Patentkali ning huumushapetega rikastatud kompleksväetis Ecoplant Humi.

Magneesiumipuuduse korral võib kasutada magneesiumsulfaati Esta Kieserit ja kõrge magneesiumi- ja naatriumisisaldusega kaaliumväetist Magnesia-Kainit, mis sobib eelkõige rohumaade väetamiseks.

Fosforipuuduse korral võib kasutada kõrge fosfori sisaldusega Monterra 4-10-2.

Soovitame ka kõrge lämmastikusisaldusega väetiseid Monterra 9-1-5 ja Monterra 10-7-1. Eesti Maaülikooli Mahekeskusesse on rajatud Monterra 9-1-5 pikaajaline katse uurimaks väetise mõju erinevate kultuuride saagikusele. 2017. aastal andis Monterra 9-1-5 kasutamine põldhernel ’Pinochio’ 430 kg/ha enamsaaki ning samal alal 2018. aastal talinisul ’Skagen’ 450 kg/ha enamsaaki. Kokku laotati väetist 900 kg/ha. 2019. aastal külvati samale põllu osale kaer ning külvieelselt väetist ei laotatud. Monterra väetise järelmõju hindamine käib seni, kuni saadakse enamsaake.

Maheväetise Monterra 9-1-5 pikaajaline katse. Väetise mõju põldhernes ‘Pinochio’ (Monterra 9-1-5 400 kg/ha) saagikusele ja talinisu ‘Skagen’ (Monterra 9-1-5 500 kg/ha) saagikusele.  Foto: Baltic Agro AS

Muld on põllumajandustootja peamine töövahend, mistõttu on oluline hoida see terve ning produktiivsena. Viljakas ja hästi hoitud mullastik aitab tõsta saagikust ning saagi kvaliteeti ja oluline on meeles pidada, et taimele soodne kasvukeskkond tõstab taime vastupidavust stressile ja patogeenidele.

Helina Märtmann, Kertrud Jaeski ja Annika Jõemaa

Baltic Agro põllutiim

Artikkel on avaldatud Äripäevas